II.E.2. Neljalöögiline meetrum

Viisitüüpide rühm II.E.2 kuulub kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga kolme- kuni kuuelöögilised viisid, mille vorm moodustub samapikkustest, sageli ka korduvatest vormiüksustest. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi alarühmaga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Rühma II.E.2 eritunnuseks on regulaarne neljalöögiline meetrum (kus löökideks on veerandnoodid), seejuures koosneb vorm neljalöögilistest vormiüksustest (fraasidest). Need üksused vastavad värsis enamasti poolreale (mis võib olla laiendatud), kuid lühemate vältuste puhul saab neljalöögilise fraasiga laulda ka kaheksasilbilist värsirida. Viisivormi ehituses on tähtis korduse põhimõte. Viisivorm võib koosneda neljalöögiliste fraaside kordustest, millel on kindel harmooniline rütm (HR). Samas grupeeruvad neljalöögilised fraasid tihti kahekaupa ning korduv HR mudel vastab kaheksalöögilise rea pikkusele vormiüksusele. Rühma viisid on üsna erineva ehitusega ja oletatavasti ka päritoluga, kuid neid ühendab neljalöögiline meetrum.

Rühmas II.E.2 on kuus viisitüüpi, mis on grupeeritud kolme alarühma vastavalt vormiüksuste harmoonilisele rütmile ning teistele struktuursetele sarnasustele. Alarühmas II.E.2.a on kaks viisitüüpi, mis põhinevad HR mudeli Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo kordustel, kusjuures kordub ka vastava reapikkuse fraasi silbirütm       ’ .     . Alarühma II.E.2.b viisitüüpides kordub üksik neljalöögiline fraas Xxox Oooo. Alarühma II.E.2.c viisitüüpe ühendab kahe silbirütmi mustri – .     ja     – kombineerimine, mille abil kujundatakse erinevaid viisistruktuure.

Kui vaadelda rühma II.E.2 viise rühma II.E kontekstis, siis tekivad siin suhteliselt tugevamad seosed euroopaliku taktimeetrumiga, sest neljalöögilised fraasid, mida saab jagada meetriliselt pooleks või ühendada kahekaupa kaheksalöögilistesse vormiüksustesse, loovad (vähemalt näiliselt) nn „kvadraatseid struktuure“, mis on „jagava rütmi“ tunnus. Tundub siiski, et taktimeetrumist ning jagavast rütmist saab (ettevaatlikult) rääkida ainult seoses mõne rühma II.E.2 viisiga. Viiside enamiku puhul on tegemist vanemale stiilile omase liitva rütmiga, kuna viis kujuneb fraaside järjestikkusel liitmisel.

Rühma II.E.2 viisitüüpides on ülekaalus uuem diatooniline laad, kuid esineb ka anhemitoonilis-diatoonilist laadi. Laululiikidest on esindatud tavandivälised lüürilised laulud ja mängulaulud.