II.E.4.b2. ||: XOXXOO :|| 3 korda. Silbirütm 4. 8 44 44. "Lätsi alla lilli"

Näide. Lätsi alla lilli (tantsulaul), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1970 (EKRK, Fon. 67 (a4)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Xxoo Xxxx Oooo :|| 4 korda

Üldistatult (veerandnootides):

||: XOXXOO :|| 4 korda

Silbirütm

.             

      

Värsirea ehitus

6-positsiooniline rõhuline värss abc (silpide arv varieerub):

pööri / paju- / pilli

tuu olli / vitsa- / vile

mõtliva’ / ollõv’ Pihkva / pilli’

Kordusel on struktuur aabbc:

lätsi, lätsi, / alla, alla / lilli

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || ABB

Tekst: A || AA₁A₁

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.4.b₂ on üks neljast viisitüübist rühmas II.E.4.b, mida iseloomustab harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XOXXOO (veerandnootides). Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma II.E.4, mille tunnusteks on regulaarne kuuelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja löökide grupeerimine kahekaupa (2 + 2 + 2). Seejuures koosneb viisivorm kindla HR mudeliga kuuelöögilistest vormiüksustest. Üldisemalt kuulub viisitüüp rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga kolme- kuni kuuelöögilised viisid, mille vorm moodustub korduvatest ühepikkustest vormiüksustest.

Viisitüüp II.E.4.b₂ erineb teistest rühma II.E.4.b viisitüüpidest melostroofi vormi ja kuuelöögiliste rütmimudelite kasutamise poolest. Rütmimudelid on iseenesest samad, mis viisitüübi II.E.4.b₁ versioonides, kuid neid kombineeritakse teistmoodi. Alguses kõlab kaks korda rühmale II.E.4 iseloomulik punkteeritud rütmiga mudel .        , millega eeslaulja ja seejärel koor esitavad põhirea teksti. Sellele järgneb refräänilaadne lühikeste vältustega fraas        (mõnes esituses esineb variant         ), kus põhivärssi laiendatakse sõnakordustega. Viisitüübis kasutatakse kuuepositsioonilist rõhulist värssi – näiteks „lätsi / alla / lilli“ (struktuur abc); korduses toimub laiendamine enamasti skeemi aabbc järgi – „lätsi, lätsi, / alla, alla / lilli“, mis võimaldab kasutada lühemaid rütmivältusi.

Viisitüübi kõik fraasid (viisiread) järgivad sama HR mudelit (XOXXOO), nii et sisuliselt on tegemist variantse kordusega A || AA₁A₁. Kui tähistada aga eespool toodud rütmimudeleid erinevate tähtedega, siis on viisivormiks A || ABB. See on samasugune rütmikontrastiga vorm, mis on kujundanud rühma II.E.4.a viisitüüpe. Vormi sarnasusest vene rahvalauludega võib lähemalt lugeda rühma II.E.4.a kirjelduses.

Viisitüübi II.E.4.b₂ esitused on kõik uuemas diatoonilises laadis, milles on tunda ka toonika-dominandi harmoonia mõju.

Kommentaarid

Viisitüübist II.E.4.b₂ leidus tüpoloogia materjalis neli esitust, mis on salvestatud Trõnne, Põrste ja Nedsaja külades. Ühes esituses on melostroofi struktuur ja värsiehitus ebastabiilsed.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 53 (a13) < Trõnne k. – Udo Kolk < Anna Lõokene, 53 a., Aleksandra Hade, 42 a., Trõnne küla naised (10.07.1969) [Lät’si alla lilli]
• EKRK, Fon. 65 (b11) < Põrste k. – Udo Kolk < Veera Pähnapuu, 53 a., Tatjana Vanamets, 62 a., Anna Kõivo, 41 a., Anna Pähnapuu, 62 a., Maria Vatsk, 64 a., Aleksandra Pala, 42 a. (16.07.1970) [Lät’si alla lilli]
• EKRK, Fon. 67 (a4) < Põrste k. – Eduard Laugaste < Veera Pähnapuu, 53 a., Maria Vanamets, 50 a., Pelageja Vanamets, 53 a., Maria Tillo, 31 a., Linda Helü, 29 a., Aleksandra Pala, 42 a., Anna Pähnapuu, 62 a. […] (20.08.1970) [Lät’si alla lilli]
• RKM, Mgn. II 2232 a < Põlva raj., Värska kn., Nedsäjä k., Järvesuu v. – Herbert Tampere < Jekaterina Lummo, 56 a., ja koor (1972) [Lät’si alla lilli] [Vt ka Seto laulupärimus | Lätsi alla lilli]