II.E.4.b1. ||: XOXXOO :|| 1-6 korda. Kargus

Näide 1. Kargus (tantsulaul), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1973 (RKM, Mgn. II 2427 h).

Näide 2. Kargus (tantsulaul), Veera Lunda leelokooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 („Helmine“, CD 1999, nr 13).

Näide 3. Kargus (tantsulaul), Anna Kõivo leelokooriga „Leiko“, Värska al., 1996 (ERA, DAT 45 (3)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xxoo Xxxx Oooo :|| 1-6 korda

Üldistatult (veerandnootides):

||: XOXXOO :|| 1-6 korda

Silbirütm

          

            

  

.      

      

Värsirea ehitus

Poolrida teise rõhurühma kordusega abb (kuuepositsiooniline rõhuline värss):

kats sõsart / kargasõ, / kargasõ

saapa’ / jalah, / jalah

Refrään

Ts´uuli, l´uuli, l´uuli!

Tüüdi, lüüdi, lüüdi, tüdilüdi, lüdilüdi, lüüdi!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

1. versioon (üherealine)

Viis: AAAA…

Tekst: ABCD…

2. versioon (üherealine refrääniga)

Viis: AA₁ || AA₁A₁

Tekst: AR || ARR

3. versioon (kaherealine refrääniga)

Viis: AA || AAA₁A₁A₂A₂

Tekst: AB || ABR₁R₁R₂R₂

Heliread

Suuretertsiline trihord (G-a-h), uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.4.b₁ on üks neljast rühma II.E.4.b kuuluvast viisitüübist, mida iseloomustab harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XOXXOO (veerandnootides). Tüüp kuulub järgmise tasandi rühma II.E.4, mille tunnuseks on regulaarne kuuelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) meetrumimudeliga 2 + 2 + 2. Seejuures koosneb viisivorm kindla HR mudeliga kuuelöögilistest vormiüksustest.  Kõrgema tasandi rühma II.E on koondatud regulaarse meetrumiga kolme- kuni kuuelöögilised viisid, mille vorm moodustub korduvatest ühepikkustest vormiüksustest.

Viisitüüp II.E.4.b₁ ühendab tuntud tantsulaulu „Kargus“ erinevaid versioone, mis lisaks põhireale võivad sisaldada ka erineva rütmi ja pikkusega refrääne. Põhirea silbirütm kujuneb spetsiifilise kuuepositsioonilise rõhulise värsi alusel, mida võib tõlgendada ka kui teise rõhurühma kordusega laiendatud neljapositsioonilist poolrida – „kats sõsart / kargasõ, / kargasõ“ (struktuur abb). Sõltuvalt silpide arvust konkreetses reas on põhiridadele iseloomulikud järgmised rütmimustrid:      ,           ja          . Refräänides esineb rühmale II.E.4.b tüüpiline punkteeritud rütmiga mudel .         (sõnadega „ts´uuli, l´uuli, l´uuli“ või „tüüdi, lüüdi, lüüdi“) ja lühikeste vältustega „kiire“ mudel        (sõnadega „tüdi-lüdi, lüdi-lüdi, lüüdi“). Sarnased „kiired“ refräänid esinevad ka rühma II.E.4.a viisides, mis (koos punkteeritud rütmiga) võib olla venepärane stiilijoon (vt II.E.4.a).

Viisitüüp II.E.4.b₁ on tüpoloogia materjalides esindatud kolmes versioonis: (1) üherealine viis ilma refrääni ja eeslaulja osata (näide 1); (2) üherealine viis refrääniga, kus sõnalise teksti vorm on AR || ARR (näide 2); ja (3) kaherealine viis mitmeosalise refrääniga, mille teksti vorm on AB || ABR₁R₁R₂R₂ (näide 3). On võimalik, et traditsioonilises esituspraktikas esineb ka muid sarnastel printsiipidel loodud versioone. Mis puudutab viisivormi, siis kõigis versioonides korratakse sama HR mudelit ja fraasid erinevad ainult rütmilt.

Viisitüübi II.E.4.b₁ esitustes leiame erineva ulatusega heliridu (tertsist kuni septimini), kus võib puududa subsekund (aste f/fis). Subsekundi olemasolul on see alati fis, millest võib järeldada, et viisitüübile on iseloomulik uuem diatooniline laad.

Kommentaarid

Kuigi tegemist on tuntud tantsulauluga, ei ole viisitüübist II.E.4.b₁ palju helisalvestisi. Vaatamata sellele on viisitüüp üsna varieeruv, nagu eespool selgus. Enamik olemasolevatest salvestistest pärineb Põhja-Setomaalt.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2288 b < Võru raj., Talka k., Meremäe v. – Kristi Salve < Nati Sulg, 75 a., ja koor (1972) [Ai Matroška (Kats sõsart kargas)]
• RKM, Mgn. II 2427 h < Põlva raj., Värska kn., Treski k., Järvesuu v. – E. Raad, J. Sarv, Herbert Tampere < Akulina Pihla, 65 a., Anna Mehine, 55 a., Silvi Aidnik, 25 a., Aino Näräp, 27 a., Aino Ojaperv, 36 a. (1973) [Kats sõsart kargas (Karguselaul)]
• ERA, DAT 45 (3) < Värska – Jaan Tamm, Toomas Lunge, Indrek Kalda < ansambel “Leiko” (02.1996) [Kats sõsart kargase] [Vt samuti Seto laulupärimus | Kats sõsart kargasõ’]
• „Helmine“, CD 1999, nr 13 < Mikitamäe k. – Vaike Sarv, Jaan Tamm, Žanna Pärtlas < Veera Lunda ja leelokoor “Helmine” (1998) [Tantsulaul. Kargus]
• „Kuule, kulla külänoorik“, CD 2001, nr 16 < Värska leelokoor „Kuldatsäuk“.