Viisitüüpide rühm II.E.4.b kuulub rühma II.E.4, mille tunnuseks on regulaarne kuuelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) kahekaupa grupeeritud löökidega (2 + 2 + 2). Seejuures koosneb vorm kindla harmoonilise rütmi (HR) mudeliga kuuelöögilistest vormiüksustest. Viisitüüp kuulub kõrgemal tasandil rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga kolme- kuni kuuelöögilised viisid, mille vorm moodustub korduvatest ühepikkustest vormiüksustest. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi alarühmaga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid.
Rühma II.E.4.b individuaalseks tunnuseks on HR üldistatud mudel XOXXOO (veerandnootides). Kuuelöögiline mudel kõlab melostroofis mitu korda (kordade arv erineb eri viisitüüpides) ning vormiüksuse rütmimudelid võivad samuti olla erinevad. Rütmivariandid on mõnikord seotud rõhulise värsi muutuva struktuuriga – näiteks
Rühma II.E.4.b kuulub neli viisivormilt ja muudelt struktuursetelt tunnustelt erinevat viisitüüpi, millest mõni esineb mitmes versioonis. Versioonide erinevused on seotud refräänide kasutusega. Refräänid on põhirea suhtes rütmiliselt kontrastsed (kuigi põhinevad samal HR mudelil). Neis esineb nii eespool toodud punkteeritud rütmiga mudeleid kui ka põhiliselt kaheksandiknootidest koosnevaid rütmimustreid, mis meenutavad venepäraseid „kiireid“ refrääne rühma II.E.4.a viisitüüpides.
Rühma II.E.4.b viisitüübid on enamasti uuemas diatoonilises laadis, samas esineb ka üksikuid anhemitoonilis-diatoonilises ja vanemas diatoonilises laadis esitusi. Rühma viisitüübid on seotud meelelahutusliku ja oletatavasti hilisemat päritolu repertuaariga – laulude hulgas on tantsulaulud „Kargus“ ja „Lätsi alla lilli“, samuti „Liisokõnõ, lillekene“ ja mõned teised.