II.E.4.c. ||: OOXXOO :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 88 88 44/2 . "Tammõkõnõ" jt

Näide 1. Oll´ üts matal tammõkõnõ (uuem rahvalaul), Olga Hank kooriga, Sokolovo k., 1969 (EKRK, Fon. 52 (b3)).

Näide 2. Oll´ üts matal´ tammõkõnõ (uuem rahvalaul), Maria (Manni) Säde kooriga, Meremäe k., 1971 (RKM, Mgn. II 2320 g).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oooo Xx Ox Oooo(oo) :|| 2 korda

Üldistatult (veerandnootides):

||: OOXXOO(O) :|| 2 korda

Silbirütm

.       () ‘ .    Ó

Värsirea ehitus

Uuem silbilis-rõhuline värss (neljajalgne trohheus). Melostroofi teine rida on 7-silbiline, pikendatud viimase silbiga.

Oll´ üts / matal / tammõ- / kõnõ, // kasvas / üksi / oru / sees

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AA

Tekst: AB || AB

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.4.c kuulub rühma II.E.4, mille tunnuseks on regulaarne kuuelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja löökide grupeerimine kahekaupa (2 + 2 + 2). Seejuures koosneb vorm kindla harmoonilise rütmi (HR) mudeliga kuuelöögilistest vormiüksustest. Viisitüüp kuulub ka kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub korduvatest ühepikkustest vormiüksustest. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid.

Viisitüübi II.E.4.c eritunnuseks on HR üldistatud (veerandnootides) mudel OOXXOO ja silbirütmi mudel .       . Eripäraks on ka see, et sõnaliseks tekstiks on uuem, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rahvalaul. Viisitüübi kaasasin tüpoloogiasse seetõttu, et viisi ehitus vastab rühma II.E.4 tunnustele: viis koosneb kuuelöögilistest vormiüksustest, millel on sama HR ja silbirütmimudel (viimane on rühmas II.E.4 tüüpiline – vrd eriti viisitüübiga II.E.4.b₃).

Viisitüübis II.E.4.c kõlab eespool kirjeldatud kuuelöögiline vormiüksus neli korda – kaks korda eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas. Sõnaline tekst on kaherealine, kaheksasilbilise esimese ja seitsmesilbilise teise reaga.  Seetõttu lõpeb teine rida nii eeslaulja kui ka kooriosas poolnoodiga – .    Ó . Seega on melostroofi viisivorm AA || AA ja tekstivorm AB || AB.

Kuna kirjeldatava viisitüübi puhul on tegemist uuema rahvalauluga, siis on siin rohkem põhjust otsida „jagava rütmi“ printsiipi. Seoses sellega äratab aga tähelepanu üks asjaolu – viisitüübi mõnes esituses lisavad lauljad aeg-ajalt rea lõppu seitsmenda löögi – hüüatuse „ja“ (vt näidet 2). See seitsmes löök ei ole struktuurne (tegemist on pigem esitusliku võttega, mis meenutab meestelaulu) ja seda ei tehta ka pidevalt, kuid lisalöök näitab hästi, et meetrumi regulaarsus ei ole esitajate jaoks oluline – neile isegi meeldib seda rikkuda. See näitab, et seto lauljate rütmiline mõtlemine on „liitev“ isegi regulaarse meetrumi ja uuema laulurepertuaari puhul.

Viisitüübi II.E.4.c kõik esitused on uuemas diatoonilises laadis.

Kommentaarid

Viisitüübiga II.E.4.c lauldakse uuemaid rahvalaule algussõnadega „Oll´ üts matal´ tammõkõnõ“. Sama viisiga on salvestatud uuemat rahvalaulu „Tartu linn“.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 52 (b3) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Olga Hank, 48 a., Maria Pille (Semjoni tütar), Sokolovo küla naised (09.07.1969) [uuem rahvalaul; Ol´l üt´s matal tammekõnõ]
• RKM, Mgn. II 2320 g < Võru raj., Meremäe v., Meremäe k. – Eesti Raadio buss, Ingrid Rüütel < Manni (Maria) Säde, 64 a., Alla Muiste, 58 a. (1972) [Ol’l üt’s tammekene (ul)]
• EKRK, Fon. 77 (a21) < Tsirgu k. – Udo Kolk < Alla Muiste, 58 a., Matrjona Laine, 68 a., Kati Viitkar, 54 a., Alli Ukkur, 67 a., Matrjona Jõgi, 54 a., Olga Mets, 32 a., Pelageja Pae, 49 a. (15.08.1972) [uuem rahvalaul; Ol’l üts matal’ tammõkõnõ]
• RKM, Mgn. II 2419 c < Pihkva obl., Petseri raj., Järvesuu v., Põrste k. – Viktor Danilov < Anne Lääneviir, 40 a., Maria Kasepuu, 43 a., Aksenja Kirves, 82 a., Anne Kõivo, 45 a., Veera Pähnapuu, 56 a., Maria Vatsk, 67 a. (26.06.1973) [uuem rahvalaul “Tartu linn”]