II.E.1.b. ||: Xo Xxoo :|| Silbirütm 88 88 4. Vastlalaul

Näide. Vastlalaul (kalendritavandi laul), Anna Ilumets kooriga, Varesmäe k., 1952 (kuuldeline noodistus; Tampere 1960 (II): 107-109).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xxoo :|| 3 korda

Silbirütm

||:    :|| 3 korda

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcd

säitse- / mistä küle / nädä- / listä jo

Refrään

Ailo lelolee!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: aa || a₁a₁a₁ (a on poolrida)

Tekst: ab || rbb (a ja b on poolread, r on refrään)

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.1.b kuulub rühma II.E.1, mille tunnuseks on regulaarne kolmelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja viisivorm, mis koosneb kolmelöögilistest vormiüksustest. Rühm II.E.1 kuulub omakorda kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub samapikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Viisitüübi II.E.1.b kooriosas kordub HR motiiv Xo Xxoo, mille silbirütm on    . Motiiv kõlab esimest korda refräänsõnadega „ai-lo lee-lo-lee!“ ja siis veel kaks korda värsirea teise poolreaga. Eeslaulja esitab ainult põhirea teksti. Kogu melostroofi tekstivormi võib väljendada skeemiga ab || rbb (kus tähed a ja b tähistavad poolridu ja r refrääni) ja viisivormi skeemiga aa || a₁a₁a₁, sest eeslaulja osa poolrea motiivid erinevad HR osas kooriosa korduvast motiivist.

Kirjeldatavas viisitüübis laiendatakse värsirida lisasilpidega, sest rea rütmimudelis on 10 silpnooti (5 + 5). Värsirea teise rõhurühma lisatakse kahesilbiline laiendus ning neljanda rõhurühma lõppu lisasilp jo – „säitse- / mistä küle / nädä- / listä jo“ (värsistruktuur abcd). Kooriosas lisatakse jo mõlemale teise poolrea kordusele. Lisasilbi paigutamine värsirea lõppu on seto leelos ebatavaline võte. Kuna refräänsõnad  meenutavad vene rahvalaulu refrääni „ai, ljuli, ljuli“, siis pole välistatud, et laul on loodud mingi vene eeskuju järgi.

Viisitüübi II.E.1.b ainus jäädvustus on anhemitoonilis-diatoonilises laadis.

Kommentaarid

Viisitüübiga II.E.1.b lauldakse vastlalaulu. Viisist ei ole ajaloolist helisalvestist (seda saaks salvestada tänapäeval mõne kaasaegse seto leelokoori esituses), ainus jäädvustus on kuuldeline noodistus, mis on tehtud 1952. aastal Varesmäe külas ja publitseeritud Herbert Tampere väljaandes „Eesti rahvalaule viisidega“ (Tampere 1960 (II): 107-109).

Helisalvestised ja noodistused

• Noodistus: Tampere 1960 (II): 107-109 < Varesmäe k. – A. Garšnek, H. Tampere < Anna Ilumets kooriga (1952) [Kuidas suleme suud (vastlalaul)]