II.A.1.a. ||: Xo Xxoo :|| 3 korda. Käsikivilaul, Naerimäng

Näide 1. Naerimäng (mängulaul), Agripina (Kreepa) Pihlaste kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1632 a).

Näide 2. Käsikivilaul (mängulaul), Anne Vabarna ja Ode Vabarna, Tonja k., 1959 (RKM, Mgn. II 321 a).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xxoo :|| 3 korda

Ox Xxox ’ Xo Xxoo ’ Xo Xxoo (harva)

Silbirütm

      ’     ’    

  

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcdcd või abcdcd:

jauha’, / jauha’, / kivi- / kene, / kivi- / kene

jauha’, / jauha’ sa (küll) / kivi- / kene, / kivi- / kene

Viisivorm

Kolm korda korratud kolmelöögiline poolrida

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (põhiheliga astmel g)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.A.1.a on üks kahest rühma II.A.1 kuuluvast tüübist, mille tunnuseks on harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xo Xxoo kordamine. Korduva motiivi silbirütmiks on enamasti     . Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, esineb siin veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandikest ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Viisitüübis II.A.1.a kõlab eespool kirjeldatud kolmelöögiline motiiv kolm korda. Sõnalises tekstis vastab igale motiivile värsi poolrida, kusjuures teist poolrida korratakse – värsiehituse skeem on abcdcd. Esimese poolrea teist rõhirühma b mõnikord laiendatakse lisasilpidega, näiteks „jauha’ sa küll“ (värsirea skeem abcdcd). Sel juhul muutub korduva motiivi silbirütm –     asemel on    (HR mudel jääb samaks). HR võib natuke varieeruda, nagu Anne Vabarna esituses (näide 2), kuid Vabarna esitus on pigem erand, mis pealegi sõltub vokaalsest intonatsioonist (astmete ais ja h eristamisest).

Viisitüübi kõik esitused on arhailises pooltoon-poolteisttoon-laadis, mis viitab viisi vanemale päritolule.

Kommentaarid

Viisitüüpi II.A.1.a on salvestatud seto parimatelt lauluemadelt, sealhulgas Anne Vabarnalt, Kreepa Pihlastelt ja Olga Ohtlalt. See, et kõik salvestused on tehtud Põhja-Setomaal, võib osutada viisi geograafilisele levialale. Kõik esitused on vanemad mängulaulud – “Käsikivimäng” ja “Naerimäng”.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 321 a < Räpina raj., Värska kn., Tonja k. – Selma Lätt, Aino Strutzkin < Anne Vabarna, 82 a., Ode Vabarna (1959) [Jauhaks jauha no küll kivikene]
• EKRK, Fon. 27 (4) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [Käsikivilaul]
• EKRK, Fon. 33 (5) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1962) [Jauha-ks, jauha, kivikäne!]
• RKM, Mgn. II 1632 a < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agrepina Pihlaste ja koor (1967) [Naerimäng]
• RKM, Mgn. II 2241 e < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a., ja koor (1972) [Jauha_ks jauha sa küll kivikõnõ]
• RKM, Mgn. II 2257 e < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Laosina k. – Herbert Tampere < Maria Asu, 71 a., ja koor (1972) [Jauha_ks jauha sa, kivikõnõ]