II.B.2.b1. Xxxx ' Xo Xx ' Oooo. Vorm A || RA. Kaŕalaul

Näide. Kaŕalaul (karjasaatjate laul), Kriisa Manni kooriga, Unkavitsa k., 1913 (ERA, Fon. 91 b).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xxxx ‘ Xo Xx ‘ Oooo :||

Silbirütm (rida, refrään)

   ‘   ‘     

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refrään

Näiokõsõ’ noorõkõsõ’!

Viisivorm (melostroof)

Viis: A || AA

Tekst: A || RA

Heliread

Uuem diatooniline helirida (tetrahord fis-G-a-h)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.B.2.b₁ on üks kolmest rühma II.B.2.b kuuluvast viisitüübist, mida iseloomustab kuuelöögiline silbirütmi mudel        (mudel varieerub rühma eri viisitüüpides). Rühm II.B.2.b on omakorda üks kahest alarühmast rühmas II.B.2, mille tunnuseks on viisirea lõppemine kadentsiga Oooo. Kõrgemal tasandil kuulub viis rühma II.B. See rühm ühendab viie- ja kuuelöögiliste viisiridadega viisitüüpe, kus kahest veerandnoodist koosneva lõpurõhurühma (kadentsi) harmooniline rütm (HR) on Oxoo või Oooo (veerandnootides üldistatult OO). Rühma II.B üldistatud silbirütmi mudeliks on ()       .

Viisitüübi II.B.2.b₁ HR on Xxxx ‘ Xo Xx ‘ Oooo (XXXXOO). See HR mudel on iseloomulik nii rühmale II.B.2 kui ka laiemalt rühmale II.B, kus viis algab funktsiooniga X ja seda rõhutatakse mitme löögi vältel. Siin viisis toimub funktsiooni X lahendus funktsiooni O alles kadentsis. Viisitüübi II.B.2.b₁ omapära rühma II.B.2 taustal seisneb muuhulgas melostroofi vormis: viisi kooriosa sisaldab refrääni, mida esitatakse samasuguse kuuelöögilise viisireaga nagu põhitekstigi. Melostroofi teksti vorm on A || RA ja viisi vorm A || AA (vrd viisitüübiga II.B.2.a₂). Refrääni esitamist põhirea viisiga esineb II rütmisüsteemis harva, ent seda võtet kasutatakse sageli rühmas III.A.

Kooriosa silbirütm erineb kirjeldatavas viisitüübis rühma II.B põhimudelist, sest nelja esimese kaheksandiknoodi asemel kasutatakse kahte veerandnooti –    ‘   ‘    (vt II.B.2.b rühma viisitüüpide silbirütmi võrdlust). Sama rütmiga lauldakse nii kaheksasilbilist refrääni „näiokõsõ’ noorõkõsõ’“ kui ka (kooriosa) värsiridu. Kuna sellise silbirütmi puhul on viisireas kaheksa nooti, regivärssi ei laiendata.

Viisitüübi II.B.2.b₁ ainus leitud esitus on helireaga, mille võiks määrata uuemaks diatooniliseks helireaks, kuid see on nii kitsa ulatusega (fis-G-a-h), et ei mõju hilise stiili tunnusena.

Kommentaarid

Viisitüüp II.B.2.b₁ on helisalvestatud Armas Otto Väisäneni poolt 1913. aastal Unkavitsa külas. Laululiigilt on see karjasaatjate laul (kaŕalaul), mida esitatakse ka mõne teise rühma II.B viisiga – vt II.B.1.b₂ ja II.B.2.b₂.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 91 b < Vilo v., Unkavitsa k. – Armas Otto Väisänen < Kriisa Manni, 20 a., ja koor (1913) [Mõtsa-ks kul’la kar’akõnõ]