II.D.1.a. Xoxx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo. Hällü ääl

Näide 1. Hällü ääl (kiigelaul), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 23 A1).

Näide 2. Hällü ääl (kiigelaul), Jekaterina (Kati) Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (RKM, Mgn. II 2231 a).

Näide 3. Hällü ääl (kiigelaul), Natalia (Nati) Tarkus leelokooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 („Helmine“, CD 1999, nr 8).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xoxx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo

Üldistatult (veerandnootides): XXOX ‘ XXOO

Silbirütm

      ’     

Meetrumimudel (veerandnootides)

4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss aabcd

hällü jo / hällü / kulla / korõ-/ gõhe

Viisivorm

Laiendatud viisirida poolrea kordusega (struktuur aa₁)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, anhemitoonilis-diatooniline, vanem ja uuem diatooniline helirida, segavormid

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.D.1.a kuulub rühma II.D.1, mille tunnuseks on viisi teise poolrea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (veerandnootides; kaheksandiknootides enamasti Xo Xx Oooo). Ühtlasi kuulub viisitüüp kõrgema tasandi rühma II.D, kuhu on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Viisitüübile II.D.1.a on tunnuslik individuaalne HR mudel Xoxx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo (üldistatult XXOX ‘ XXOO). See mudel erineb rühma II.D.1 teistest viisitüüpidest sellega, et viisi esimene neljalöögiline fraas lõpeb siin funktsioonil X, varjates mõnevõrra rühmale omast tsesuuri fraaside vahel (viisitüüpide HR võrdlust vt II.D.1). Samas toetab fraasidevahelist tsesuuri mõlema fraasi ühesugune algus mudeliga Xoxx.

Kirjeldatava viisitüübi silbirütmi mudel       ’      sisaldab ainult veerandnoote ja kaheksandikke, korduse tunnetust toetab mõlema fraasi algamine kaheksandiknootidega. Silbirütmi mudeli teine pool langeb kokku kõigi teiste rühma II.D.1 viisidega.

Viisitüüp II.D.1.a on rühmas II.D.1 erandliku värsistruktuuriga. Erinevalt rühma teistest viisitüüpidest, kus viisi neljalöögilised fraasid (struktuuriga 4 + 4 lööki) vastavad värsi poolridadele, eraldab siin tsesuur hoopis alusvärsi esimese rõhurühma kordust ja teist rõhurühma: „hällü jo / hällü // kulla / korõ-/ gõhe“ (värssi laiendatakse ka lisasilbi jo lisamisega esimesele rõhurühmale). Teistes rühma II.D viisides me sellist värsilaiendamise skeemi ei leia.

Viisitüüp II.D.1.a on salvestatud paljudes esitustes ja neis esinevad kõik seto leelo tüüpilised heliread pooltoon-poolteisttoon-laadist uuema diatoonikani. Naiste esitustes leidub eeslaulja osas sageli pooltoon-poolteisttoon-laadile vihjavat alteratsiooni (vt näiteid 2 ja 3).

Kommentaarid

Viisitüüp II.D.1.a on Setomaal hällü ääle nime all üldtuntud. See on üks viisidest, millega lauldakse lihavõtte kiigelaule. Kuna kiike ehitasid mehed ja kiikusid naised, siis on kiigelauludel tähtis koht nii meeste kui ka naiste laulurepertuaaris. Viisitüübi II.D.1.a esitustes on selges ülekaalus naiste koorid, kuid esineb ka meeste esitusi. Tundub, et kiigelaulu meesteviis on pigem viisitüüp I.B.1.a₂. Kiigelaule on salvestatud ka muude viisidega.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 59 f < Meremäe v., Tiirhanna k. – Armas Otto Väisänen < Ivani Okse, 20 a., ja koor (1913) [Hällü ääl]
• ERA, Fon. 433 a < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Hällü-ks no hällü kul’la hällükene]
• ERA, Pl. 23 A1 < Järvesuu v., Ton’a k. – Herbert Tampere, August Pulst < Anne Vabarna, Mat’o Suuveer, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Hällü-ääl]
• KKI, RLH 49:1 (11) < Unkavitsa k. – Anatoli Garšnek, Veera Pino, Elmar Päss < Uljana Tammeleht, Nurmine Jevdokia, Nasta Tammik, 49 a., Kingotalu Varvara, 36 a., Aleksandra Vesso, s. 1932, Tammeleht Olga, Tammeleht Anna, s. 1927, […] (04.07.1949) [Hällü ääl]
• KKI, RLH 57:18 (5) < Ton´a k. < Anne Vabarna (1957) [Hällü hääl]
• EKRK, Fon. 9 (9) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim, meeskoor (1958) [Hällü, kulla hällükene!]
• EKRK, Fon. 49 (b18) < Vorobi k. – Udo Kolk < Aksinja Männapuu, 77 a., Maria Ruusamägi, 60 a., Olga Lumi, 55 a., Anna Varblane, 66 a., Anna Männapuu (14.07.1968) [Hällü-ks jo, hällü, kul’la hällükene!]
• EKRK, Fon. 53 (a11) < Trõnne k. – Udo Kolk < Aleksandra Roosimägi, 47 a., Aleksandra Hade, 42 a., Trõnne küla naised (10.07.1969) [Laulkõ_ks mi ilda õdagulla! (Õdagu-hääl, “Sündige ühte!”)]
• EKRK, Fon. 69 (a6) < Kolo k. – Udo Kolk < Anna Kand, 60 a., Veera Marjapuu, 57 a., Anne Saarna, 50 a., Anastasia Rahasepp, 60 a., Maria Sirel, 56 a. (06.07.1971) [Hällü-ks, kul’la hällükene!]
• RKM, Mgn. II 2231 a < Põlva raj., Värska kn., Järvesuu v., Nedsäjä k. – Herbert Tampere < Jekaterina Lummo, 56 a., koor (1972) [Hällü, kul’la hällükõnõ]
• RKM, Mgn. II 2240 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a., koor (1972) [Hällü ja hällü]
• RKM, Mgn. II 2350 n < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Hällü, kul’la hällükene] [Vt samuti Seto laulupärimus | Hällülaul. Veera Pähnapuu]
• RKM, Mgn. II 2423 j < Põlva raj., Mikitamäe k/n., Mäe v., Suure-Rõsna k. – J. Sarv, Herbert Tampere < Olga Laanetu, 65 a., Praskovja Mägiste, 64 a. (1973) [Hällü jo kulla hal’lukõnõ]
• Helmine, CD 1999, nr 8 < Mikitamäe – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas, Jaan Tamm < Natalia Tarkus, killõ Veera Lunda, leelokoor „Helmine“ (1998) [Lihavõtte kiigelaul; Hällü ääl]. [Vt samuti Seto laulupärimus | Hällülaul]