II.D.3. OOXO ‘ OOXO. Vihtamineku laul

Näide. Vihtamineku laul (kalendritavandi laul), Anne Vabarna ja Ode Vabarna, Tonja k., 1959 (RKM, Mgn. II 323 a).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Xo Xxoo ‘ Oo Xo Xxoo

Üldistatult (veerandnootides):

OOXO ‘ OOXO

Silbirütm

       ’ .    

          .  

   

Meetrumimudel (veerandnootides)

4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcd

ammu läämi / luhta / lootsi- / kulla

teele ma küll / ütle / üle / hulga

Viisivorm

Laiendatud viisirida poolrea kordusega (struktuur aa)

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.D.3 kuulub kõrgema tasandi rühma II.D, kuhu on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Viisitüübi II.D.3 eritunnuseks on viisirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OOXO ‘ OOXO (veerandnootides; kaheksandiknootides Oo Xo Xxoo ‘ Oo Xo Xxoo). HR mudelist on näha, et tegemist on korduva fraasiga (viisivorm aa), mis on ka viisitüüpide II.D.1.b₁ ja II.D.1.b₂ ehitusprintsiip. Fraaside kordustel põhinev viisivorm on seto leelo traditsiooni kontekstis iseloomulik pigem naisteviisidele.

Viisitüüp II.D.3 on rühmas II.D ainus, milles lõpufunktsioon ei alga eelviimasel löögil. Kõigis teistes viisitüüpides on kahe viimase löögi harmoonia kas Oooo või (harvem) Xxxx. See on loogiline selles osas, et n-ö „toonika“ astub sisse meetriliselt rõhulisel üksusel. Viisitüüp II.D.3 lõpeb aga järgnevusega Xxoo ning kui lisada veel üks löök eestpoolt, siis ilmneb, et lõpujärgnevuseks on siin Xo Xxoo. Viimane on aga tüüpiline kadents naisteviise sisaldava rühma II.A viisitüüpides (rühma peamine tunnus). Ka siinsel juhul on tegemist naisteviisiga, kuid viisivormi järgi – kaheksalöögiline viisirida tsesuuriga keskel – kuulub see siiski rühma II.D.

Kirjeldatava viisitüübi silbirütmi mudel on        ’ .     (esineb ka variante). Nagu II rütmisüsteemi naisteviisidele omane, koosneb silbirütm kaheksandikest ja veerandnootidest, 16ndiknoote ei kasutata. Viisis on 10 silpnooti, mis tähendab, et alusvärsi sobitamiseks viisiga peab lisama kaks silpi. Värssi laiendatakse esimesele rõhurühmale kahesilbilise sõna lisamisega (värsistruktuur abcd).

Viisitüübi II.D.3 kahes salvestatud esituses (mõlemas on eeslauljaks Anne Vabarna) on kasutatud anhemitoonilis-diatoonilist helirida.

Kommentaarid

Viisitüüp II.D.3 on salvestatud kahel korral Anne Vabarna ja koori esituses (Tonja k.,1934 ja 1959). Mõlemal juhul on tegemist vihtamineku lauluga.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 431 a < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Ammu-ks neiokese noorekõsõ] [Vt ka Seto laulupärimus | Vihtamineku laul]
• RKM, Mgn. II 323 a < SRäpina raj., Värska kn., Tonja k. – Selma Lätt, Aino Strutzkin < Anne Vabarna, 82 a., Ode Vabarna, 1901 (1959) [Ammuks lääme vihta vinele]