II.D.2. OOXO ‘ OXOO. Meeste peolaul, põllulaul jt

Näide 1. Põllulaul (töölaul), Jefim (Juhkim) Luuga meeskooriga, Uusvada k., 1977 (RKM, Mgn. II 3686 (1)).

Näide 2. Hainalaul (töölaul), Gavril Riitsaar meeskooriga, Uusvada k., 1972 (RKM, Mgn. II 2433 g).

Näide 3. Ilmatütar (lüroeepika), Elena (Oll´o) Laanetu kooriga, Suure-Rõsna k., 1972 (RKM, Mgn. II 2237 b).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Ox Oo Xxoo ‘ Oo Xx Oooo

Oo Oo           

            Xoox  

                        Ox Ox

Üldistatult (veerandnootides):

OOXO ‘ OXOO

Silbirütm

      ’    ()

          

 asemel võib olla 

Meetrumimudel (veerandnootides)

4 + 4

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcd

läämi kõsõ/ nurmõ või / künde_ks_kõsõ_ / ma[he]

Viisivorm

Laiendatud viisirida kontrastsete poolridadega (struktuur ab)

Heliread

Vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.D.2 kuulub kõrgema tasandi rühma II.D, kuhu on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.

Viisitüübi II.D.2 tunnuseks on viisirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OOXO ‘ OXOO (veerandnootides). Selle mudeli piirides esineb erinevaid HR variante, mille puhul on raske otsustada, kas lugeda neid eraldi viisitüüpideks või sama viisitüübi versioonideks. Kuna HR variandid on siiski üsna lähedased (eriti kui neid kahekaupa võrrelda), otsustasin ühise viisitüübi kasuks.

Püüan oma otsust põhjendada harmoonia analüüsi abil ning ühtlasi viisitüüpi II.D.2 kirjeldada. Kolm HR mudeli versiooni on võrdluseks toodud allpool. Kõigis mudelites on meetriliselt tugevates positsioonides (veerandnoodi pikkuste löökide alguses) samad harmoonilised funktsioonid (v.a alumise skeemi kuues löök).  Ülemises ja keskmises variandis leiame sama HR järgnevuse teises poolreas (Oo Xx Oooo). Keskmises ja alumises variandis on väga sarnased esimesed poolread – erineb ainult üks kaheksandiknoot. Ülemises ja alumises variandis on sama algusmotiiv (Ox Oo). Kõige rohkem erineb alumise skeemi teine poolrida – Ox Ox Oooo v. Oo Xx Oooo, kuid isegi see ei tundu sügavalt struktuursena, sest üldine harmooniline loogika – kõrvalekaldumine funktsioonilt O funktsioonile X ning tagasitulek eelviimasel löögil – on sama. Siiski jääb küsimus, kas lauljad tajuvad neid variante sama viisina (äälena) või eraldi viisidena. Sellele küsimusele ei ole arhiivimaterjali põhjal võimalik vastust leida. Igal juhul tundub, et erinevused minu määratud viisitüübi piires on väiksemad, kui eri tüüpide vahel.

Ox Oo Xxoo ‘ Oo Xx Oooo

Oo Oo Xoox ‘ Oo Xx Oooo

Ox Oo Xoox ‘ Ox Ox Oooo

Viisitüübi II.D.2 silbirütmi mudel       ’    () on üldiselt iseloomulik rühmale II.D (vrd II.D.4.a, II.D.1.b₁, II.D.1.b₂). Kuna tegemist on meesteviisiga, siis esineb variantides kaheksandiknootide jagamist 16ndiknootideks, näiteks võib rütmifiguuri  asemel eriti teises poolreas esineda figuur  (rütmilisest „killustamisest“ meestelauludes vt II.D.1.b, II.D.1.b₁ jt). Kirjeldatava viisitüübi iseloomulikuks jooneks on see, et esimese rea lõpus võib esineda sünkopeeritud rütmifiguur  , millele vastab HR variant Xoox (tegelikult ei ole alati lihtne viimase silpnoodi funktsiooni määrata, sest meeste esituses on see lühike aktsenteeritud hüüe).

Viisitüüp II.D.2 on kindlalt seotud meestelaulule omase vanema diatoonilise laadiga.

Kommentaarid

Viisitüübist II.D.2 on küllaltki palju salvestisi, kus esitajateks on nii mehed kui ka naised. Mehed laulavad viisiga põhiliselt tavandiväliseid laule nagu peolaul (praasnigulaul), kul´atamise laul jt, samuti hainalaulu. Naiste esitustes kohtab ka tavandilaule – jaanilaulu või marjuliste laulu. Laanetu Oll´o nimetas seda viisi rõõmu ääleks.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 9 (15) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim, meeskoor (1958) regilaul
• RKM, Mgn. II 1881 a < – Ingrid Rüütel < Jefim Luuga, 76 a. (1970)
• RKM, Mgn. II 2237 b < Põlva raj., Mikitamäe k/n., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a., koor (05.08.1972) Ilmatütar; Tulli-ks üles ma hummogulla… (rõõmu-ääl)
• RKM, Mgn. II 2309 a < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Maria Pai, 63 a., Anne Pai, 55 a., Anni Piho, 49 a. (1972) Lätsi mi no Maria mäele (Leemeleht)
• RKM, Mgn. II 2433 d < Võru raj., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Ivan Allapuu, 74 a., Jakob Kadak, 76 a., Aleksei Leim, 56 a., Gavril Riitsaar, 68 a., Nikolai Rimm, 50 a., Ivan Ladvik, 50 a. (1972) Nake_ks … (Poissmeeste kulatamise laul) Vt samuti „Ülgeq ütte!“, CD 2000, nr 1
• RKM, Mgn. II 2433 g < Võru raj., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Ivan Allapuu, 74 a., Jakob Kadak, 76 a., Aleksei Leim, 56 a., Gavril Riitsaar, 68 a., Nikolai Rimm, 50 a., Ivan Ladvik, 50 a. (1972) Nake_ks poisi me (Hainalaul) Vt samuti „Ülgeq ütte!“, CD 2000, nr 22
• EKRK, Fon. 77 (b4) < Uusvada k. – Udo Kolk < Jefim Luuga, 78 a., Jakob Kadakas, 76 a., Aleksei Leim, 56 a., Nikolai Rimm, 49 a., Gavril Riitsaar, 65 a., Ivan Ladvik, 49 a. (15.08.1972) Saja hääl
• RKM, Mgn. II 2415 e < Tartu linn, Tartu – Kristi Salve < Heno Sarv (1973) Hoi poisakõsõ hoi mehe-jallõ-kõsõ
• RKM, Mgn. II 2635 h < Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis, Ingrid Rüütel, Kristi Salve < Maria Pai, 64 a., koor (1973) Läkke_ks mi no maria mäele (Marjale minnes lauldi)
• RKM, Mgn. II 3686 (1) < Meremäe v., Uusvada k. – Enn Säde < 6 meest (1977) Setu meeskoori kokkulaul Vt samuti „Ülgeq ütte!“, CD 2000, nr 2
• RKM, Mgn. II 3607 (1) < Järvesuu v., Värska al. – Vaike Sarv < Jekaterina Lummo, s. 1916, Jekaterina Sai, Anne Kõiv, s. 1928, Anne Mäeste, s. 1915, Veera Hirsik, Liide Lind, s. 1931, Jevdokia Aelas, s. 1917 (1982) Tulgõ jaani-ti-tulõlõ
• ERA, DH 221 (12) < Uusvada k. – Vaike Sarv ja Kari Hakala < Nikolai Rimm, eestütleja, Nikolai Vahtramägi, killõ, ja koor (1990) [Miihi praasnigulaul] [Vt samuti Seto laulupärimus | Miihi praasnigulaul]
• ERA, DAT 43 (4) < Setu, Meremäe vald, Tserkonde k., Karavani t. – Ingrid Rüütel, Jaan Tamm < Aleksei Oroperv, 1912, Miko (Nikolai) Rimm, 1922, Nikolai Vahtramägi, 1925, Vassili Lillepuu, 1928, Aarne Kiviste, 1940, Meelis Poll, 1970 (15.12.1995) [Hoi tas velikõizi või noorõ-jälle-kõizi] [Vt samuti „Ülge^q ütte!“, CD 2000, nr 14]