Viisitüüpide rühm II.D.4 kuulub kõrgema tasandi rühma II.D, kuhu on koondatud kaheksalöögilised viisitüübid, mille veerandnoodi pikkused löögid moodustavad meetrilise struktuuri 4 + 4. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon, kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid ning „liitva rütmi“ põhimõttele vastav vorm.
Rühma II.D.4 eritunnuseks on viisirea lõpp funktsioonil X, mida rühma II.D teistes viisitüüpides esineb vaid HR inversioonides. Sellesse rühma kuulub kaks viisitüüpi, mille HR üldistatud mudelid on XXOO ‘ OOXX (II.D.4.a) ja OXOO ‘ XOXX (II.D.4.b). Lõpp funktsioonil X kõlab neis viisides omapäraselt kahel põhjusel. Esiteks on paljud esitused diatooniliste heliridadega, mille puhul funktsioon X (kompleks d-f(is)-a-c) esineb viisi lõpus väga harva. Teiseks ei esine viiside viimastes rõhurühmades mitte tavapärast tertsikooskõla, vaid seal asub laskuv meloodiakäik a-f(is). Kahte viisi ühendab ka omapärane harmooniline vorm – poolridade HR järgnevused suhestuvad kui teineteise inversioonid, nii et toimub fraasi sümmeetriline kordus.
Rühma II.D.4 viisitüüpide silbirütmis on samuti mõningaid sarnasusi – kõige märgatavam neist on punkteeritud rütm
II.D.4.a
II.D.4.b
Üks rühma II.D.4 viisitüüpidest on laialt tuntud pulma(sõidu)laul, mida rahvapäraseks nimeks on sa(a)ja ääl või saadi ääl (II.D.4.a). Teisest viisitüübist on ainult üks helisalvestis – selleks on põllulaul põimu ääl (II.D.4.b).