III.C.2.b. Tekst RA || RA. Refrään "Tilk, tilk, tilgakõnõ" (4 4 88 88)

Näide 1. Must naine / Tilluke naine (lüürika), Pelageja Hanela kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1634 b).

Näide 2. Must naine / Tilluke naine (lüürika), Laine Lõvi ja Vello Djomin leelokooriga „Kuldatsäuk“, Värska al., 1992 (RKM, Mgn. ER 78 (1)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Oo Xo Xo ‘ Xx Ox Ooxx Oooo oooo

Oo Oo Ox Ox ’ Oo Xo Xxoo Xxxx xxxx (varieeritud inversioon; üks esitus)

Üldistatult (veerandnootides):

OOXX ‘ XXOXOOOO

Silbirütm

      ’       Ó  Ó

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss:

lätsi / ojja / upu- / tamma

Refrään

T(s)ilk, t(s)ilk, t(s)ilgakõnõ!

Viisivorm

Kaherealine viis laiendatud teise reaga, esimese viisireaga lauldakse refrääni

Viis: AB || AB

Tekst: RA || RA

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.2.b kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi mudel     ’       Ó  (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teist on rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide abil. Järgmise tasandi rühma III.C.2 kuuluvad viisid, mille harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel on OOXX ’ XXOXOOOO.

Viisitüübi III.C.2.b individuaalseks, teistest rühma III.C.2 viisitüüpidest eristuvaks tunnuseks on viisi vorm AB || AB ja teksti vorm RA || RA. See tähendab, et kaherealise viisi esimest rida lauldakse refräänsõnadega. Selles osas sarnaneb kirjeldatav viisitüüp tüübiga  III.C.1.a2 (refrään „hoi tara, või tara“), kuid refrääni sõnad erinevad – „t(s)ilk, t(s)ilk, t(s)ilgakõnõ“, mistõttu on esimese rea silbirütm       . Teise viisirea silbirütm on rühmas III.C tavaline –       Ó   Ó , kusjuures teise rea viimast poolnooti ei lühendata nagu mõnes rühma III.C.1 viisis. Kõik värsiread on kaheksapositsioonilised, kuid silpide arv reas võib natuke varieeruda. Tegemist ei ole siiski rõhulise värsiga, vaid (laiendamata) regivärsiga.

Viisitüübi III.C.2.b HR mudel langeb kokku rühmale III.C.2 iseloomuliku mudeliga Oo Oo Xo Xo ‘ Xx Ox Ooxx Oooo oooo. Mudel on väga sarnane ka rühmaga III.B.2.a (vt III.C). Sellist HR mudelit pean suhteliselt uuemaks (vt III.C.2) ning seda oletust kinnitab viiside uuem diatooniline helirida ja subkvardi d („dominandi“) kasutamine.

Kommentaarid

Viisitüübist III.C.2.b on tüpoloogia materjalis neli helisalvestist, mis pärinevad aastatest 1958–1992. Kõigil juhtudel on tegemist sama laulutüübiga „Must naine“ / „Tilluke naine“. Ühe lauluesituse laululiigiks on seejuures märgitud „joogilaul“. Laulu esitavad sageli mehed, nagu see on tavaline paljude rühma III.C viisitüüpide puhul.

Nelja esituse melostroofi vormis ja harmoonilises rütmis esineb teatud variatiivsust. Nii ei laula eeslaulja ühes esituses refrääni, vaid alustab kohe pikendatud viisireast B (RKM, Mgn. ER 78 (1)). Väga huvitav juhtum on HR inversiooni (Oo Oo Ox Ox ’ Oo Xo Xxoo Xxxx xxxx) kasutamine ühes meeskoori esituses (EKRK, Fon. 10 (4)). Kuna kirjeldatava viisitüübi harmooniline stiil assotsieerub mažoor-minoorse harmooniaga, kujuneb siin ebatavaline toonika ja dominandi vahekord, kus dominant on lõpukooskõlaks. See juhtum ei ole siiski unikaalne – vt sama rühma viisitüüpi III.C.2.c.

Helisalvestised ja noodistused

  • EKRK, Fon. 10 (4) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim; meeskoor (1958) [Tilk, tilk, tilgakõne]
  • RKM, Mgn. II 1634 b < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Pelageja Hanela ja koor (1967) [Tilk, tilk tilgakõnõ vel’lo võt verevä naasõ; joogilaul]
  • RKM, Mgn. II 2263 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Järvepää k. – Vaike Sarv, Urve Lippus < Darja Rõugumees, 60 a., ja koor (1972) [Till-till tilgakõnõ (Must naine)]
  • RKM, Mgn. ER 78 (1) < Värska – Igor Garšnek < Laine Lõvi; ?; Värska noortekoor “Kuldatsäuk” (1992) [Tilluke naine; Tsilk, tsilk, tsilgakõnõ, vel’lo võti verevä naase] [Vt ka „Ülgeq ütte!“, CD 2000, nr 10]
Tagasi üles