Näide 1. Kui mu kallist isatalu (rahvalik laul, sõnad Mihkel Veske), Uusvada mehed, Uusvada k., 1958 (EKRK, Fon. 9 (7)).
Näide 2. Kui mu kallist isatalu (rahvalik laul, sõnad Mihkel Veske), Alli Kuus kooriga, Meeksi k., 1972 (EKRK, Fon. 76 (b18)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Ox/Xx Ox Ox Ox ‘ Ox Ox Ooxx Oooo ‘ Ox/Xx Ox Ooxx Oooo
Üldistatult (veerandnootides):
O/X OOO ‘ OOOXOO ‘ O/X OOXOO
Silbirütm
Värsirea ehitus
Vahelduvad 8- ja 7-silbilised read (stroofiline värss lõpuriimiga):
kui mu / kallist / isa- / talust
juma- / laga / jätsin / ma
Viisivorm
Kaherealine viis laiendatud teise reaga ja teise rea kordusega
Viis ja tekst: AB
Heliread
Vanem diatooniline helirida (eeslaulja osas esinevad pooltoon-poolteisttoon-laadi ilmingud)
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.C.1.b kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi mudel
Viisitüüpi III.C.1.b eristab rühmade III.C.1.a ja III.C.1.c viisitüüpidest viisi ja teksti vorm AB
Viisitüüp on seotud vaid ühe tekstiga – Mihkel Veske luuletusega „Kui mu kallist isatalu”. Melostroofi sõnaline tekst kujutab endast ridade paari, kus esimene rida on 8-silbiline ja teine 7-silbiline, peatusega viimasel silbil: „Kui mu / kallist / isa- / talu // juma- / laga / jätsin / ma“. Esimest rida lauldakse kaheksast kaheksandiknoodist koosneva viisireaga, teise rea silbirütm on
Viisitüübi III.C.1.b HR mudel vastab üldjoontes III.C.1 rühma mudelile: kordusega koos on see Ox Ox Ox Ox ||: Ox Ox Ooxx Oooo :||, kuid esineb ka mõningaid variante. Variandid võivad seostuda rühma III.C.2 viisitüüpide mõjuga (st uuema stiili mõjuga). Samas ei esine kirjeldatavas viisitüübis uuemat diatoonilist helirida ning mitmes esituses on eeslaulja osas selgelt kuulda pooltoon-poolteisttoon-laadi kõla – isegi meestel, kes üldiselt seda helirida ei kasuta. On tähelepanuväärne, et uuemat, kirjanduslikku päriolu teksti lauldakse arhailiste stiilijoontega viisiga.
Kommentaarid
Viisitüüpi III.C.1.b esitatakse ainult ühe tekstiga, mille stroofiline struktuur on iseloomulik uuemale rahvalaulule. Uuema rahvalaulu melostroofivormi mõjuga võiks seletada teise viisi- ja värsirea kordust. Uuritud materjalis leidus viisitüübi esitusi küllaltki palju, sealhulgas ka meeste omi. Viimati nimetatud asjaolu ja tüüpilise meestelaulu võtte – teise rea ette lisatud eellöögi “või” (vt näidet 2) – kasutamine viitab sellele, et tegemist on meestelauluga. Olen seto traditsioonis leidnud kaks viisi, millega Mihkel Veske luuletust lauldakse. Teine viis on venepärane ja ei sobi stiililiselt seto leelo tüpoloogiasse. Kummalgi viisil ei ole midagi ühist Juhan Aaviku poolt Veske tekstile loodud tuntud koorilauluga.
Helisalvestised ja noodistused
- EKRK, Fon. 9 (7) < Uusvada k. – Udo Kolk < meeskoor (1958) [Kui mu kallist isatalu]
- EKRK, Fon. 9 (13) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim ja meeskoor (1958) [Kui ma-ks kallist isatalo]
- EKRK, Fon. 74 (a10) < Sabelina k. – Udo Kolk < Maria Tammelaan, 50 a., Anne Petsermägi, 54 a., Aleksandra Lutt, 56 a., Leida Kikkatalo, 34 a., Jevdokia Raat, 60 a. (11.08.1972) [Kui mu kallist isatalu]
- EKRK, Fon. 76 (b18) < Meeksi k. – Maris Relvik < Alli Kuus, 40 a., Maria Ossa, 55 a., Asta Jallai, 59 a., Olga Jallai, 48 a., Olga Kiviläte, 45 a., Liidia Piirisild, 39 a. (13.08.1972) [Kui mu kallist isatalu]
- EKRK, Fon. 90 (a9) < Rõsna k. – Udo Kolk < Senni Kadastik, 42 a., Praskovja Mägiste, 65 a., Olga Laanetu, 66 a., Anna Raiv, 41 a., Evdokia Härmaorg, 65 a. (13.07.1975) [Kui mu kallist isatalo]
- RKM, Mgn. II 3277 (6) < Meremäe v., Meeksi k. – Vaike Sarv, Õie Sarv < Anastasia Jallai, 68 a., Maria Kivisild, 57 a., Maria Oss, 53 a. (1980) [Kui ma kallis isatalu jumalaga jätsin ma]