III.C.1.c2. Tekst AB || ABRB. "Esäkene, imäkene"

Näide. Esäkene, imäkene (lüürika), Indrek Solovjev kooriga, Meremäe k., 1999 (CD – 0317 (6)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Ox/Oo Ox Ox Oo ‘ Ox Ox Ooxx Oooo oooo :||

Üldistatult (veerandnootides):

||: OOOO ‘ OOOXOOOO :||

Silbirütm

    ’       Ó  Ó ’     ’       Ó  Ó

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

sis lää / nurmõ / künde- / mähe

Refrään

Hoi tara, või tara!

Viisivorm

Kaherealine viis laiendatud teise reaga ja üherealise refrääniga kooriosas teise rea korduste vahel

Viis: AB || ABAB

Tekst: AB || ABRB

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.1.c₂ kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi üldine mudel     ’       Ó  (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teine rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide kasutamise abil. Järgmise tasandi rühma III.C.1, kuhu viisitüüp kuulub, iseloomustab harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OOOO ’ OOOXOO(OO).

Viisitüübi III.C.1.c₂ eristav tunnus teiste rühma III.C.1 viisitüüpide seas on viisi vorm AB || ABAB ja teksti vorm AB || ABRB. See tähendab, et kooriosas korratakse viisi mõlemat rida, kusjuures esimest rida lauldakse refrääniga (R) ja teist rida põhiteksti teise värsireaga (B).

Viisitüüp on käesoleva tüpoloogia materjalis esindatud ainult ühe esitusega, milleks on Meremäe küla meestelt 1999. aastal salvestatud laul „Esäkene, imäkene“. Refrääniks on valitud sõnad „hoi tara, või tara“, mida sagedamini kasutatakse viisitüübi III.C.1.a₂ esimeses viisireas. Kirjeldatavas viisitüübis kõlab refrään samuti esimese viisireaga teise värsirea korduste vahel (vt melostroofi skeeme eespool). Nii nagu viisitüübis III.C.1.a₂ on refrään „hoi tara, või tara“ ka siin seotud silbirütmiga     . Muus osas jälgib silbirütm eespool toodud rühma III.C üldist skeemi laiendatud viisireaga       Ó   Ó  , mis on kaks korda pikem kui kaheksalöögiline esimene viisirida. Põhiteksti värsistruktuuriks on laiendamata regivärss (murtud värsse ei esine).

Viisitüübi III.C.1.c₂ HR mudel langeb kokku rühmale III.C.1 iseloomuliku mudeliga – kooriosas on see koos kordusega ||: Ox/Oo Ox Ox Oo ’ Ox Ox Ooxx Oooo oooo :||. Sellist HR mudelit pean üsna vanaks (vt III.C.1), millele osutab ka viisi vanem anhemitoonilis-diatooniline helirida.

Kommentaarid

Laul „Esäkene, imäkene“ on Setomaal laialt tuntud – tavaliselt lauldakse seda viisitüübiga II.E.4.a₁ („Valge jänes“ jt), mis kuulub suhteliselt uuemate viiside hulka. Kuna kirjeldatav viisitüüp on esindatud ainult ühe suhteliselt hilise esitusega, siis ei saa välistada, et tegemist on uuema loominguga. Ka sel juhul peab tunnistama, et viisi komponeerimisel on kasutatud seto leelo stiilile omaseid võtteid. Nii esineb teksti vorm AB || ABRB ka mõnes teises III rütmisüsteemi viisitüübis – III.B.1.c₂ („Lätsi läbi Serga küla“ jt) ja III.B.2.a₃ („Kui mu isa ära suri“ jt). Võib oletada ka seda, et mehed kasutavad lauluteksti „Esäkene, imäkene“ esitamiseks viisitüüpi III.C.1.c₂ seetõttu, et tegemist on meesteviisiga (vt III.C), samal ajal kui viisitüüp II.E.4.a₁ on pigem naisteviis.

Helisalvestised ja noodistused

• CD – 0317 (6) < Meremäe – Jaan Tamm < Indrek Solovjev kooriga (1999) [Esäkene, imäkene, võta’ mullõ naasekõnõ] [Vt ka „Ülge^q ütte“, CD 2000, nr 25]