III.C.1.c2. Tekst AB || ABRB. "Esäkene, imäkene"

Näide. Esäkene, imäkene (lüürika), Indrek Solovjev kooriga, Meremäe k., 1999 (CD – 0317 (6)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Ox/Oo Ox Ox Oo ‘ Ox Ox Ooxx Oooo oooo :||

Üldistatult (veerandnootides):

||: OOOO ‘ OOOXOOOO :||

Silbirütm

    ’       Ó  Ó ’     ’       Ó  Ó

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

sis lää / nurmõ / künde- / mähe

Refrään

Hoi tara, või tara!

Viisivorm

Kaherealine viis laiendatud teise reaga ja üherealise refrääniga kooriosas teise rea korduste vahel

Viis: AB || ABAB

Tekst: AB || ABRB

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.1.c₂ kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi üldine mudel     ’       Ó  (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teine rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide kasutamise abil. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.C.1, mida moodustavad viisid harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudeliga OOOO ’ OOOXOO(OO).

Viisitüübi III.C.1.c₂ tunnuseks, mis eristab seda rühma III.C.1 teistest viisitüüpidest, on viisi vorm AB || ABAB ja teksti vorm AB || ABRB. See tähendab, et kooriosas korratakse viisi mõlemat rida, kusjuures esimene rida kõlab kordusel refräänisõnadega (R) ja teine rida põhiteksti teise värsireaga (B).

See viisitüüp on esindatud käesoleva viisitüpoloogia materjalides ainult ühe esitusega, milleks on Meremäe küla meestelt 1999. aastal salvestatud laul „Esäkene, imäkene“. Refrääniks on võetud sõnad „hoi tara, või tara“, mida kasutatakse sagedamini viisitüübi III.C.1.a₂ esimeses viisireas. Kirjeldavas viisitüübis kõlab refrään samuti esimese viisireaga teise värsirea korduste vahel (vt melostroofi skeeme eespool). Nagu ka viisitüübis III.C.1.a₂ on refrään „hoi tara, või tara“ seotud siin silbirütmiga     . Muus mõttes jälgib silbirütm eespool toodud rühma III.C üldist skeemi laiendatud viisireaga       Ó   Ó  , mis on kaks korda pikem kui kaheksalöögiline esimene viisirida. Põhiteksti värsistruktuuriks on laiendamata regivärss (murtud värsse ei esine).

Viisitüübi III.C.1.c₂ HR mudel on sama, mis on iseloomulik tervele rühmale III.C.1 – koos kordusega on see kooriosas ||: Ox/Oo Ox Ox Oo ’ Ox Ox Ooxx Oooo oooo :||. Sellist HR mudelit pean üsna vanaks (vt III.C.1); sellele vastab ka viisi vanem anhemitoonilis-diatooniline helirida.

Kommentaarid

Laul „Esäkene, imäkene“ on Setomaal laialt tuntud – tavaliselt lauldakse seda viisitüübiga II.E.4.a₁ („Valge jänes“ jt), mis kuulub suhteliselt uuemate viiside hulka. Kuna kirjeldav viisitüüp on esindatud vaid ühe suhteliselt hilise esitusega, siis ei saa välistada, et tegemist on uuema loominguga. Ka sel juhul peab tunnistama, et viis on komponeeritud kasutades seto leelo stiilile omaseid võtteid. Nii esineb teksti vorm AB || ABRB ka mõnes teises III rütmisüsteemi viisitüübis – III.B.1.c₂ („Lätsi läbi Serga küla“ jt) ja III.B.2.a₃ („Kui mu isa ära suri“ jt). Võib oletada ka seda, et mehed kasutavad selle lauluteksti esitamiseks viisitüüpi III.C.1.c₂ sellepärast, et tegemist on meesteviisiga (vt III.C), samal ajal kui viisitüüp II.E.4.a₁ on pigem naisteviis.

Helisalvestised ja noodistused

• CD – 0317 (6) < Meremäe – Jaan Tamm < Indrek Solovjev kooriga (1999) [Esäkene, imäkene, võta’ mullõ naasekõnõ] [Vt samuti „Ülge^q ütte“, CD 2000, nr 25]