Rühma III.C.1.c viisitüübid kuuluvad kõrgema tasandi rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi mudel ’ Ó (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teine rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootidega rea lõpus (värssi seejuures ei laiendata). Järgmise tasandi rühma III.C.1 viiside üldistatud harmoonilise rütmi (HR) mudeliks on OOOO ’ OOOXOO(OO).
Rühma III.C.1.c viise eristab rühma III.C.1 teistest viisidest viisivorm AB || ABAB. Skeemilt on näha, et viisi aluseks olev kaherealine struktuur AB kordub kooriosas. Kordus on seotud refräänide kasutamisega, mille tulemusena moodustuvad tekstistruktuurid AB || ABRR ja AB || ABRB. Refräänide lisamine ja värsiridade asendamine refräänidega, mida lauldakse värsiridadele vastavate viisiridadega, on üldisemalt iseloomulik suhteliselt uuemat laulustiili esindavale III rütmisüsteemile.
Samas esindavad rühma III.C.1.c viisid (koos teiste rühma III.C.1 viisidega) III rütmisüsteemis suhteliselt vanemat stiilikihti. Nende tüüpiline HR mudel Ox Ox Ox Oo ‘ Ox Ox Ooxx Oooo(oooo), kus funktsioonid vahelduvad kaheksandiknootides, viitab seostele I rütmisüsteemiga. Kuigi rühmas ei esine arhailist pooltoon-poolteisttoon-laadi, kasutatakse siin suhteliselt vanu helilaade – anhemitoonilis-diatoonilist ja vanemat diatoonilist laadi.
Rühmas III.C.1.c on kaks viisitüüpi, mida eristab sõnalise teksti vorm (refräänide kasutamise viis) ja vähesel määral ka silbirütm. Viisitüübis III.C.1.c1 järgneb kahele värsireale kaherealine refrään „laulkõ’ summah, seto naase’, pikä linige pidäjä“ (AB || ABRR). Viisitüübis III.C.1.c2 kasutatakse refrääni „hoi, tara, või, tara“ (vrd viisitüübiga III.C.1.a2) ning seejärel korratakse teist värsirida (AB || ABRB).
