Näide 1. Hoi tara, või tara (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1936 (ERA, Pl. 22 A1).
Näide 2. Hoi tara, või tara (improvisatsioon), Evdokia Härmaorg kooriga, Rõsna k., 1975 (EKRK, Fon. 90 a12).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Oxox Oxoo ‘ Ox Oo Ooox Oooo oooo
Oxox ‘ Ox Ooxx
Ooxx Oooo ‘ Xx Ox
Üldistatult (veerandnootides):
OOOO ‘ OOOXOOOO
OXOO ‘ XXOXOOOO
Silbirütm
Värsirea ehitus
Laiendamata regivärss:
ar´a / naka / laulõ- / mahe
Refrään
Hoi tara, või tara!
Hoi tara, pois(i)kõsõ’!
Viisivorm
Kaherealine viis laiendatud teise reaga; esimese reaga lauldakse refrääni
Viis: AB
Tekst: RA
Heliread
Anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.C.1.a2 kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi üldine mudel
Viisitüübi III.C.1.a2 tunnuseks, mis eristab seda viisitüübist III.C.1.a1, on refräänist ja värsireast koosnev sõnaline tekst – vorm RA
Viisitüübi III.C.1.a2 HR mudel on sageli Ox Ox Ox Oo ‘ Ox Ox Ooxx Oooo(oooo) ja selle variandid (vt näidet 2). Samas esineb tihti variante, kus refräänis kasutatakse HR mudelit Ooxx Oooo ja teine viisirida algab rõhurühma Ox asemel rühmaga Xx (vt näidet 1). Ehkki erinevused ei ole iseenesest väga suured ja vastavad üldjoontes eespool toodud HR üldistatud skeemile, meenutavad sellised variandid siiski uuemat stiili esindava rühma III.C.2 viise. Tundub, et siin võib olla tegemist meestelaulu stiiliga, seda enam, et mõned esitused ongi meestelt salvestatud. Meeste laulmismaneeri kasutavad sageli ka naised – vt näiteks Anne Vabarna esitust (näide 1) meestestiilile omaste paralleelsete kvintide ja selge vanema diatoonilise laadiga. Teistes esitustes esineb ka anhemitoonika jooni (vt näidet 2) ning mõnikord uuemat diatoonilist laadi.
Kommentaarid
Viisitüüp III.C.1.a2 ja sellega seotud laulud on seto leelo traditsioonis laialt levinud ning leitud jäädvustuste arv on küllaltki suur. Enamasti on tegemist peolauludega, mille põhiliseks sisuks on üleskutsed pidutsemiseks. Viisiga esitatakse ka mõsumõskmise (pesupesemise) laulu ning Anne Vabarna esituse puhul on arhiiviviitesse märgitud „pikk ääl“. Üks huvitav meesteversioon laulust „Hoi tara, poisikõnõ“ on siin tüpoloogias määratud viisitüübiks III.C.2.c.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 50 e < Petseri v., Tsältseva k. – Armas Otto Väisänen < Nesteri Hemmo, 20 a. (1912) [Hoi tara poiskõsõ]
- ERA, Fon. 82 c < Petseri v., Vaartsi k. – Armas Otto Väisänen < Ol’oksa Anne, 20 a. ja koor (1913) [Hoi tara poisikõsõ]
- ERA, Fon. 433 b < Järvesuu v., Tonja k. – Herbert Tampere < Anne Vabarna (1934) [Oi tara-ks või tara lasõks naka laulõmaie]
- ERA, Pl. 22 A1 < Järvesuu v., Ton´a k. – August Pulst, Herbert Tampere < Anne Vabarna, Mat’o Suuveer, Nati Vabarna, Varu Vabarna (27.05.1936) [Pikk-ääl]
- EKRK, Fon. 31 (8) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1962) [Hoi tara, või tara!]
- EKRK, Fon. 82 (b1) < Mokra k. – Paul Hagu < Jaan Andimäe, Matrona Sisask, 73 a., Hemmo Mõts, 72 a., M. Lillmaa (21.07.1973) [Hoi tara, või tara, ar’a naakõ-ks laulõmahe]
- EKRK, Fon. 87 (29) < Helbi k. – Paul Hagu < Leigri Hemmo, Alla Nurmõots (07.1974) [Hoi tara poisikõsõ, ar’a naakõ-ks laulõmahe]
- EKRK, Fon. 90 (a12) < Rõsna k. – Udo Kolk < Evdokia Härmaorg, 65 a., Praskovja Mägiste, 65 a., Olga Laanetu, 66 a., Anna Raiv, 41 a., Senni Kadastik, 42 a. (13.07.1975) [Hoi tara, või tara]
- EKRK, Fon. 101 (a7) < Pokolduva k. – Eha Tammo < Anne Tuulik, 70 a., Ode Tuulik, Olga Kivimägi (08.1980) [Hoi tara pois’kõnõ, ar’a naka laulõmahe]
- RKM, Mgn. ER 51 (6) < Värska – Eesti Raadio brigaad < Jekaterina Lummo, Maria Raudla, Anne Mäeste, Anne Kõivo (1986) [Pesupesemise laul. Hoi tara, või tara]