III.C.1.a1. Tekst AB || AB. "Kull´a mamma" jt

Näide 1. Kull´a mamma (lüürika), Maria Lillinurm kooriga, Sokolovo k., 1969 (EKRK, Fon. 53 (b18)).

Näide 2. Tulli üles hummogulla (lüroeepika), Mari Rõžikova kooriga, Värska al., 1983 (RKM, Mgn. II 3821 (10)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Ox Ox Ox Ox ‘ Ox Ox Ooxx Oooo

Ox Oo Ox Oo ‘ Oo Ox Ooxx Oooo Oooo (ebastabiilne esitus)

Üldistatult (veerandnootides):

OOOO ‘ OOOXOO(OO)

Silbirütm

    ’       Ó  (Ó)

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss või kaheksapositsiooniline rõhuline (lühi)värss

kull´a / mamma, / tsirgu / mamma

nimä’ / tahtva’ / süvvä’ / ka

Viisivorm

Kaherealine viis laiendatud teise reaga

Tekst ja viis: AB || AB

Heliread

Vanem diatooniline helirida (ka anhemitoonilis-diatoonilise ja pooltoon-poolteisttoon-laadi ilmingutega)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.C.1.a₁ kuulub rühma III.C, mida iseloomustab silbirütmi mudel     ’       Ó  (Ó). Viisid koosnevad kahest reast, millest esimene on regilaulule omaselt kaheksalöögiline ja teine rütmiliselt laiendatud pikemate silpnootide kasutamise abil. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.C.1, mida moodustavad viisid üldistatud harmoonilise rütmi (HR) mudeliga OOOO ’ OOOXOO(OO). Veel konkreetsemalt on viisitüüp III.C.1.a₁ üks kahest viisitüübist, mis on ühendatud rühma III.C.1.a, mille tunnuseks on viisivorm AB || AB. See tähendab, et selles viisitüübis kõlab kaherealine viis eeslaulja osas ja kooriosas ning mingeid korduseid ei lisandu.

Viisitüübi III.C.1.a₁ individuaalseks tunnuseks, mis eristab seda viisitüübist III.C.1.a₂, on kahest värsireast koosnev sõnaline tekst (vorm AB || AB). Kuna refrääne ei kasutata, ei teki siin spetsiifilise rütmiga viisiridu (nagu viisitüübis III.C.1.a₂) ning silbirütm vastab eespool toodud üldisele skeemile. Värsirea ehitust võib iseloomustada kui laiendamata kaheksapositsioonilist rõhulist või regivärssi, sh esineb rõhulisi lühiridu. Seitsmesilbilisi lühiridu kasutatakse viisi teises reas (reas B), mille puhul võib ära jääda rea viimane silpnoot –       Ó , mis teeb rida B kuuelöögiliseks tavalise kaheksa löögi asemel (vt näide 1). Samas esituses esineb ka kaheksasilbilisi ridu B, kus silbirütmiks on samuti kuue löögini lühendatud variant          . Näites 2 näeme aga proportsionaalsete suhetega tavapärast versiooni, kus teine rida on kaks korda pikem kui esimene.

Viisi HR mudeliks on Ox Ox Ox Oo/Ox ‘ Ox Ox Ooxx Oooo(oooo). Näites 2 toodud esitus on HR poolest ebastabiilne, kuid vastab eespool toodud üldistatud mudelile. Nagu on seletatud kogu rühma III.C.1 kirjelduses viitab harmooniliste funktsioonide vaheldumine kaheksandiknootides viisitüübi vanemale päritolule. Seda tõestavad ka arhailise pooltoon-poolteisttoon-laadi „jäljed“ ühes esitustest (vt alteratsiooni näite 1 eeslaulja osas). Formaalselt võib helirida määrata kui vanemat diatoonilist, kuid meloodiline liikumine viitab teiste heliridade (sh anhemitoonika) mõjule.

Kommentaarid

Viisitüüp III.C.1.a₁ on esindatud selle tüpoloogia materjalides kahe esitusega. Üks neist on salvestatud Sokolovo külas (1969) ja teine Värskas (1983). Selle viisiga on lauldud lüürilist ning jutustavat laulu. Laulu „Kul’la mamma, tsirgu mamma“ esitatakse ka uuemas stiilis viisitüübiga III.B.2.a1.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 53 (b18) < Setu, Sokolovo k. – Udo Kolk < Maria Lillinurm, 61 a.; Maria Pille (Semjoni tütar); Sokolovo küla naised (11.07.1969) [Kul’la mamma, tsirgu mamma!]
• RKM, Mgn. II 3821 (10) < Setu, Järvesuu v., Värska al. – Vaike Sarv < Mari Rõžikova, s. 1935; Anne Kõiv, s. 1928 (1983) [Tulli_ks ma üles hummogulla (Kalade eest raha + Ära võta rikast)]