Näide. Kandlelaul (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:4 (9)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Xx Oo Xx Oo
Silbirütm
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Laiendamata regivärss
Refrään
Vot om hüäkene!
Jalki hüäkene!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AB
Tekst: AR
Heliread
Anhemitoonilis-diatoonilise ja vanema diatoonilise helirea vahepealne vorm
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.B.2.b2 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimese rea suhtes harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma III.B.2, mille viiside ühiseks tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti Xx Ox Oooo). Viisitüüpi III.B.2.b2, nagu ka teisi rühma III.B.2.b viise, iseloomustab esimese rea HR üldistatud mudel XOXO (Xx Oo Xx Oo) ja teise rea (refrääni) silbirütmi mudel
Viisitüüpi III.B.2.b2 esindab tüpoloogias üks esitus – Anne Vabarna „Kandlelaul“, mida rühma III.B.2.b kontekstis eristab viisivorm AB
Viisitüübi III.B.2.b2 helireaks on anhemitoonilis-diatoonilise ja vanema diatoonilise helirea vahepealne vorm. Kuna tegemist on vanema modaalse laadiga, ei teki siin assotsiatsioone euroopaliku tonaalse harmooniaga – erinevalt paljudest rühma III.B kuuluvatest uuemas diatoonilises laadis viisidest. Samas toetab harmooniliste funktsioonide vaheldumine veerandnootides rütmi proportsionaalsust ja rõhulisust (vt III rütmisüsteem).
Kommentaarid
Viisitüüp III.B.2.b2 on salvestatud Anne Vabarnalt ja tema koorilt Tonja külas 1949. aastal.
Helisalvestised ja noodistused
- KKI, RLH 49:4 (9) < Tonja k. – R. Viidalepp jt < Anne Vabarna (1949) [Kandlelaul]