III.B.2.b1. Oo Xx Oo Xx ’ Xx Ox Oooo Tekst AB või aab. "Ütel velel ülti ollõv" jt

Näide 1. Ütel velel ülti ollõv (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1977 (EKRK, Fon. 96 (b2)).

Näide 2. Lätsi ilo, lätsi ilo ilo-jallõ-sahe (lüürika), Semeni Stepani ja Ivani Nadoška, Võõbsu k., 1912 (ERA, Fon. 31 c).

Näide 3. Lind lohutamas (lüroeepika), Palaga Alver, Usinitsa k., 1948 (Tampere 1964 (IV): 96-98; A. Garšneki noodistus).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xx Oo Xx Oo ’ Xxox Oooo

Oo Xx Oo Xx ’ Oooo Xxxx (pooltoon-poolteisttoon-laadis)

Silbirütm

    ’     

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss või kahekordselt laiendatud rida ab ab cd:

lätsi / ilo, / lätsi / ilo / ilo-jalõ / -sahe

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || AB

Tekst: AB || AB  või AA || AA (AA on kahekordselt laiendatud värsirida)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (osaliselt diatoniseeritud), anhemitooniline ja vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.b₁ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B, mis ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, kus teine rida kujutab endast enamikul juhtudel harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastset refrääni. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.B.2, mille tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti Xx Ox Oooo), ja rühma III.B.2.b, mille viiside esimese rea HR üldistatud mudel on XOXO (Xx Oo Xx Oo) ja teise rea silbirütmi mudel on      .

Viisitüüp III.B.2.b₁ on esindatud selles tüpoloogias kolme esitusega, mida peale harmoonilist rühmi ja silbirütmi ühendab see, et nende tekstid ei sisalda refrääne, mis on ebatüüpiline rühma III.B kontekstis. Ühes esituses on tegemist kaherealise tekstiga, mis vastab viisi kahele reale (näide 1), ja kahes esituses on tekstiks üks värsirida, mida laiendatakse kahele viisireale (näited 2 ja 3). Värsi laiendamise skeem on ab ab cd, mis tähendab, et esimest poolrida korratakse ja teise rea esimest rõhurühma laiendatakse lisasilpide abil: „lätsi / ilo, / lätsi / ilo / ilo-jalõ / -sahe”. Oluline on märgata, et nii kahe- kui ka üherealise värsi puhul on tegemist rõhulise printsiibiga, mis väljendub värsi silpide arvu sobitamiseks viisi teise rea rütmiga (näiteks, kuuesilbiline rida „väega / kuri / noo- / rik“).

Helilaadide kasutamise seisukohalt kuulub viisitüüp III.B.2.b₁ seto leelo suhteliselt vanema stiili. Selle kahes esituses leiame anhemitoonilis-diatoonilist ja vanemat diatoonilist laadi (õigemini nende vahepealset vormi) (näited 1 ja 2) ja kolmandas esituses (mis on esindatud kuuldelise noodistusega) on diatoniseeritud pooltoon-poolteisttoon-laad (näide 3). Kuigi harmooniliste funktsioonide vaheldumine veerandnootides toetab rütmi proportsionaalsust ja rõhulisust (vt III rütmisüsteem), ei teki siin assotsiatsioone euroopaliku tonaalse harmooniaga.

Kommentaarid

Viisitüüp III.B.2.b₁ on jäädvustatud erineval ajal (1912., 1948. ja 1977. aastal) Setomaa erinevates piirkondades. Laululiigilt on tegemist lüroeepiliste ja lüüriliste lauludega.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 31 c < Setu, Võõbsu k. – Armas Otto Väisänen < Semeni Stepani, 78 a.; Ivani Nadoška, 30 a. (1912) [regilaul; Lätsi ilo, lätsi ilo ilo-jalõ-sale]
• Tampere 1964 (IV): 96-98 (noodistus) < Usinitsa k. – Garšnek < Palaga Alver (1948) [Lind lohutamas]
• EKRK, Fon. 96 (b2) < Setu, Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a.; Maria Vanamets, 53 a.; Anne Pähnapuu; Tatjana Vanamets; Maria Vatsk; Aleksandra Soolind; Aleksandra Pala (12.07.1977) [regilaul; Ütel velel ülti ollõv halvavõitu naane]