III.B.2.b1. Oo Xx Oo Xx ’ Xx Ox Oooo. Tekst AB või aab. "Ütel velel ülti ollõv" jt

Näide 1. Ütel velel ülti ollõv (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1977 (EKRK, Fon. 96 (b2)).

Näide 2. Lätsi ilo, lätsi ilo, ilo-jallõ-sahe (lüürika), Semeni Stepani ja Ivani Nadoška, Võõbsu k., 1912 (ERA, Fon. 31 c).

Näide 3. Lind lohutamas (lüroeepika), Palaga Alver, Usinitsa k., 1948 (Tampere 1964 (IV): 96-98; A. Garšneki noodistus).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Xx Oo Xx Oo ’ Xxox Oooo

Oo Xx Oo Xx ’ Oooo Xxxx (pooltoon-poolteisttoon-laadis)

Silbirütm

    ’     

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss või kahekordselt laiendatud rida ab ab cd:

lätsi / ilo, / lätsi / ilo / ilo-jalõ / -sahe

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || AB

Tekst: AB || AB  või AA || AA (AA on kahekordselt laiendatud värsirida)

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida (osaliselt diatoniseeritud), anhemitooniline ja vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.b₁ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimese rea suhtes harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma III.B.2, mille viiside ühiseks tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti Xx Ox Oooo). Käesolevat viisitüüpi, nagu ka rühma III.B.2.b viise tervikuna, iseloomustab esimese rea HR üldistatud mudel XOXO (Xx Oo Xx Oo) ja teise rea silbirütmi mudel      .

Viisitüüp III.B.2.b₁ on tüpoloogias esindatud kolme esitusega. Lisaks harmoonilisele rütmile ja silbirütmile ühendab esitusi see, et nende tekstid ei sisalda refrääne, mis on rühma III.B kontekstis ebatüüpiline. Ühes esituses on tegemist kaherealise tekstiga, mis vastab viisi kahele reale (näide 1), ja kahes esituses on tekstiks üks värsirida, mida laiendatakse kahele viisireale (näited 2 ja 3). Värsi laiendamise skeem on ab ab cd, mis tähendab, et esimest poolrida korratakse ja teise rea esimest rõhurühma laiendatakse lisasilpide abil: „lätsi / ilo, / lätsi / ilo / ilo-jalõ / -sahe”. Oluline on tähele panna, et nii kahe- kui ka üherealise värsi puhul on tegemist rõhulise printsiibiga, mis väljendub värsi silbiarvu sobitamises viisi teise rea rütmiga (näiteks kuuesilbiline rida „väega / kuri / noo- / rik“).

Helilaadide kasutuselt kuulub viisitüüp III.B.2.b₁ suhteliselt vanemasse seto leelo stiili. Kahes viisitüübi esituses kasutatakse anhemitoonilis-diatoonilist ja vanemat diatoonilist laadi (õigemini nende vahepealset vormi) (näited 1 ja 2) ja kolmandas esituses (mis on esindatud kuuldelise noodistusega) diatoniseeritud pooltoon-poolteisttoon-laadi (näide 3). Kuigi harmooniliste funktsioonide vaheldumine veerandnootides toetab rütmi proportsionaalsust ja rõhulisust (vt III rütmisüsteem), ei teki siin assotsiatsioone euroopaliku tonaalse harmooniaga.

Kommentaarid

Viisitüüpi III.B.2.b₁ on jäädvustatud eri aastatel (1912, 1948 ja 1977) Setomaa eri piirkondades. Laululiigilt on tegemist lüroeepiliste ja lüüriliste lauludega.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 31 c < Võõbsu k. – Armas Otto Väisänen < Semeni Stepani, 78 a., Ivani Nadoška, 30 a. (1912) [regilaul; Lätsi ilo, lätsi ilo ilo-jalõ-sale]
• Tampere 1964 (IV): 96-98 (noodistus) < Usinitsa k. – A. Garšnek < Palaga Alver (1948) [Lind lohutamas]
• EKRK, Fon. 96 (b2) < Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a., Maria Vanamets, 53 a., Anne Pähnapuu, Tatjana Vanamets, Maria Vatsk, Aleksandra Soolind, Aleksandra Pala (12.07.1977) [regilaul; Ütel velel ülti ollõv halvavõitu naane]