III.B.2.a1. Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo. Tekst AR või AB. "Vanapoisi matus", "Kull´a imä" jt

Näide 1. Vanapoisi matus (lüürika), Anne Vabarna kooriga, Tonja k., 1949 (KKI, RLH 49:3 (7)).

Näide 2. Kull´a imä, tsirgu imä (lüürika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1972 (RKM, Mgn. II 2622 e).

Näide 3. Eelä_ks ime lilli lätsi (lüroeepika), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1972 (RKM, Mgn. II 2620 b).

Näide 4. Naka_ks Verskast veeretama (improvisatsioon), Jekaterina (Kati) Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1973 (RKM, Mgn. II 2425 d).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Oo Xo Xo ‘ Xxox Oooo

                        ‘ Xxxx Oooo

Silbirütm

    ‘    

                    ‘      

                    ‘ .     

                    ‘ .   

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss, kaheksapositsiooniline rõhuline värss

Refräänid

Võiõ, võiõ, võiõ!

Lõlõlõlõ lõõ!

Hoodiriidi ralla!

Laali, lavva, livva!

Tiiririri jamaja!

Ts´uka, ts´uka, nüka, nüka!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || AB

Tekst: AR || AR,  AB || AB või AR1 || R2R1 (ühes esituses)

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.a1 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimese rea suhtes harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma III.B.2, mille viiside ühiseks tunnuseks on refräänirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti kujul Xx Ox Oooo). Alarühma III.B.2.a viisidele on iseloomulik esimese rea HR üldistatud mudel OOXX (Oo Oo Xo Xo). Kirjeldatav viisitüüp erineb rühma III.B.2.a teistest viisitüüpidest melostroofi vormi poolest: AB || AB viisis ja AR || AR (harvem AB || AB) tekstis. Vormiskeem näitab, et melostroofis ei ole reakordusi ja viisi teise reaga lauldakse enamasti refrääni, vahel ka teist värsirida.

Viisitüübi III.B.2.a1 iseloomulik tunnus on meloodiakontuur. Üks esimese rea tüüpilisi meloodilisi variante on g-g-g-g-a-g-fis-e, teise rea tüüpiline variant on d-d-h-a-g-g-g-g. Mõlemad meloodiaread varieeruvad mõnevõrra, kuid variantide kuulumine samasse mudelisse on ilmne. Sama meloodiakontuur esineb ka rühma III.B.2.a teistes viisitüüpides, mida eristab üksteisest melostroofi vorm (vt rühma kirjeldust).

Viisitüüp III.B.2.a1 esindab seto leelo hilisemat muusikalist stiili. Selle tunnusteks on: (1) laia ulatusega uuem diatooniline helirida; (2) euroopalikku funktsionaalharmooniat meenutavad HR järgnevused, sh viisi üldmudel OOXX ’ XXOO, mis seostub nn „küsimus-vastus“ struktuuriga TD’DT; (3) proportsionaalne rõhuline rütm ja meetrum, mis väljendub ilmekalt refräänide silbirütmis     , .     ja .    (vt III rütmisüsteem); (4) meloodilise aspekti suur tähtsus viisi identiteedis; (5) põhiviisi dubleerimine paralleelsetes tertsides killõ-partiis jt.

Kommentaarid

Viisitüüp III.B.2.a1 on laialt levinud seto uuemas meelelahutuslikus laulurepertuaaris. Sellel on ka palju laiendatud versioone (vt rühma III.B.2.a teisi viisitüüpe). Üks huvitav asjaolu siinse viisitüübi puhul on viisi teatud sõltumatus sõnalise teksti struktuurist. See väljendub asjaolus, et viisi teine rida võib olla sobitatud nii refrääniga kui ka tekstireaga, ühtlasi muutub silbirütm. Võib öelda, et siinses viisis (ja laiemalt III.B.2.a rühmas) väljendub refräänifunktsioon eelkõige rütmi kaudu.

Helisalvestised ja noodistused

  • KKI, RLH 49:3 (7) < Ton´a k. < Anne Vabarna ja neidude koor (1949) [regilaul, Vanapoisi puhtõlaul, võe-võe-võe]
  • KKI, RLH 49:3 (8) < Ton´a k. < Anne Vabarna ja neidude koor (1949) [regilaul, Vanatüdruku puhtõlaul, hodi-ridi-ralla]
  • EKRK, Fon. 23 (15) < Haudjasaare k. – Udo Kolk < Agripina Pihlaste ja koor (1961) [uuem rahvalaul, Kulla maama, kuku maama!]
  • EKRK, Fon. 54 (a5) < Sokolovo k. – Udo Kolk < Irina Kivest, 67 a., Olga Hank, 48 a., Sokolovo küla naised (11.07.1969) [regilaul, Tsolgo tsura tulõva?, refräänid: hoodi-ridi-ralla ja ts´uka, ts´uka, nüka, nüka]
  • EKRK, Fon. 65 (b12) < Põrste k. – Udo Kolk < Aleksandra Soolind, 61 a., Anna Orehhov, 52 a., Anna Kõivo, 41 a., Anna Pähnapuu, 62 a., Veera Pähnapuu, 53 a., Maria Vatsk, 64 a., Aleksandra Pala, 42 a., […] (16.07.1970) [Suur siga, Suvõl söödi suurta tsika, hodi-ridi-ralla]
  • EKRK, Fon. 72 (b11) < Lõpolje k. – Udo Kolk < Matrjona Paping, 56 a., Aleksandra Virga, 50 a., Ode Vaidla, 50 a., Anna Paping, 48 a., Aleksandra Sulamägi, 46 a., Maria Pilv, 42 a., Tatjana Kuusing, 60 a., […] (18.07.1971) [regilaul, Ütel velel ül’ti ollõv halvavõitu naane]
  • RKM, Mgn. II 2094 a < Põlva raj., Mikitamäe kn., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 62 a., koor (1971) [Eilä-ks imä ninni lätsi, laali lavva, livva]
  • RKM, Mgn. II 2235 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a. ja koor (02.10.1972) [Eelä-ks ime ninni lätsi, laali lavva, livva]
  • RKM, Mgn. II 2433 i < Võru raj., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Ivan Allapuu, 74 a., Jakob Kadak, 76 a., Aleksei Leim, 56 a., Gavril Riitsaar, 68 a., Nikolai Rimm, 50 a., Ivan Ladvik, 50 a. (1972) [kui mi_ks muiste noori olli (Lõllõtamine), lõllõ-lõllõ-lõõ]
  • EKRK, Fon. 77 (a17) < Tsirgu k. – Udo Kolk < Alla Muiste, 68 a., Alli Ukkur , 67 a., Kati Viitkar, 54 a., Matrjona Laine, 68 a., Matrjona Jõgi, 54 a., Olga Mets, 32 a., Pelageja Pae, 49 a. (15.08.1972) [Poisi ja neiu matused, Kui om vanatütrik koolnu, tiiri-riiri-jamaja]
  • RKM, Mgn. II 2620 b < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anna Mehine, 54 a. (1972) [Eela_ks ema lilli lätsi, laali, lava, livva (Ema surm)]
  • RKM, Mgn. II 2622 e < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anne Mehine, 54 a. (1972) [Kul’la imä, tsirgu imä (ul)]
  • RKM, Mgn. II 2351 g < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Ütel velel üldi olev (Mehe ja naise tüli)]
  • RKM, Mgn. II 2352 a < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tat”o Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Kulla imä, tsirgu imä]
  • RKM, Mgn. II 2425 d < Põlva raj., Värska kn., Suure-Nedsaja k. Matsuri k. Petseri v. – Eesti Raadio, Jaan Sarv, Herbert Tampere < Jekaterina Lummo, 58 a., Anna Uibo, 58 a., Anna Taronina, 53 a., Olga Palm, 49 a., Anna Kõiv, 63 a. (1973) [Naka_ks Verskast veeretama (omal.-improvis.), hodi-ridi-ralla]
  • RKM, Mgn. II 3193 (10) < Vilo v., Kosselka k. – Jaan Sarv, Vaike Sarv, Õie Sarv < Maria Pähnapuu, 65 a. (1979) [Minno kosõ vana tsura, hodiridiralla]
  • RKM, Mgn. I 58 (1) Saatse v., Saatse k., salvestuskoht Värska kultuurimaja – V. Sarv (küsitleja), K. Hakala (lindistaja) < eestütl. Senni Kivitalo, s. 1926 (3. rida), killõ Aleksandra Hammas, s. 1921 (4. rida). 7.5.1990 [Vot om hüäkene] [Vt ka Seto laulupärimus | Vot om hüäkene]
Tagasi üles