Näide. Tahtu-i kuigi kodo minnä (peolaul), Maie Anijas kooriga, Värska al., 1970 (EKRK, Fon. 62 (4)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Oo Oo Xo Xo
Silbirütm
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Laiendamata regivärss
Refrään
Oih om hallõkõnõ!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AB
Tekst: AR
Heliread
Uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.B.2.a2 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimese rea suhtes harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma III.B.2, mille viiside ühiseks tunnuseks on refräänirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti kujul Xx Ox Oooo). Alarühma III.B.2.a viisidele on iseloomulik esimese rea HR üldistatud mudel OOXX (Oo Oo Xo Xo). Kirjeldatav viisitüüp erineb teistest rühma III.B.2.a viisitüüpidest peamiselt melostroofi vormi poolest – AB
Viisitüübiga III.B.2.a2 lauldakse peolaulu „Tahtu-i kuigi kodo minnä”, mille refrääniks on “oih om hallõkõnõ”. Sama laulu lauldakse ka viisitüübiga III.B.1.a2, millel on teistsugune HR mudel (viisitüüpide võrdlust vt allpool). Muus osas on need kaks viisi sarnased – refrääni silbirütmi muster on mõlemal juhul
III.B.2.a2 Oo Oo Xo Xo ||: Xx Ox Oooo :||
III.B.1.a2 Ox Ox Ox Ox ||: Ox Ox Oooo :||
Vaatamata rütmi ja vormi sarnasusele on viisidel siiski oluline erinevus – viisitüüp III.B.2.a2 tundub olevat stiililt palju hilisem kui tüüp III.B.1.a2. Nagu rühma III.B.2.a kirjelduses selgitatud, leidub sealsetes viisitüüpides mitmeid uuema stiili tunnuseid: laiema ulatusega uuem diatooniline helirida, funktsionaalharmooniat meenutav sümmeetriline HR mudel OOXX ’ XXOO (TD’DT), proportsionaalne rõhuline rütmisüsteem (vt III rütmisüsteem) jm. Vanemas viisitüübis III.B.1.a2 esineb samuti rõhulist rütmisüsteemi, kuid HR mudelis võib märgata vanema I rütmisüsteemi omadusi ning ka helirida on vanem – anhemitoonilis-diatooniline laad pooltoon-poolteisttoon-laadi tunnustega.
Nii viisitüübi III.B.2.a2 kui ka teiste rühma III.B.2.a viisitüüpide iseloomulikuks tunnuseks on meloodiakontuur. Esimese rea meloodiavariant g-g-g-g-a-g-fis-e ning teise rea variant d-d-h-a-g-g-g-g on sellele rühmale väga iseloomulikud. Kirjeldatavas viisitüübis leidub veel üks rühmale III.B.2.a omane stiilivõte – põhiviisi dubleerimine paralleelsetes tertsides killõ-partiis. Meloodilise faktori oluline roll viisi identiteedis ja paralleelsete tertsidega mitmehäälsus kuuluvad mõlemad uuema stiili tunnuste hulka ega ole vanemale seto laulule omased.
Kommentaarid
Viisitüübist III.B.2.a2 leidus tüpoloogia materjalis kaks salvestust. Mõlemad on tehtud samas piirkonnas (Värskas ja Treski külas) 1970. aastate alguses, nii et tegemist võib olla laulu „Tahtu-i kuigi kodo minnä” kohaliku versiooniga.
Helisalvestised ja noodistused
- EKRK, Fon. 62 (4) < Värska al. – Veljo Tormis < Maie Anijas, Helene Lallu, Liia Vabarna, Viiu Kõivo, Eevi Purik, Luule Linask, Eha Asur (24.05.1970) [regilaul; Tahtu-i kuigi kodo minnä]
- RKM, Mgn. II 2622 f < Põlva raj., Värska al., Treski k., Järvesuu v. – Eesti Raadio < Akulina Pihla, 64 a., Anne Mehine, 54 a. (1972) [Tahtui kuigi kodo minnä (Praasnikulaul)]