III.B.2.a3. ||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| Tekst AB || ABRB. "Kui minu isa ära suri" jt

Näide. Kui minu isa ära suri (lüürika), Anni Sillaorg kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1634 c).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xxox Oooo :||

Silbirütm

||:     ’     :||

        jt

Refrääni variant:    

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss

Refräänid

Oi roi, roi, roi, roi, roi, roi, roi!

Hoi-lili, hoi-lili, hoi-li-lii!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || ABAB

Tekst: AR || ABRB

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.a₃ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimese rea suhtes harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma III.B.2, mille viiside ühiseks tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti kujul Xx Ox Oooo). Alarühma III.B.2.a viiside esimese rea HR üldistatud mudel on OOXX (Oo Oo Xo Xo).

Kirjeldatav viisitüüp erineb rühma III.B.2.a teistest tüüpidest peamiselt melostroofi ehituse poolest – vorm AB || ABAB viisis ja AB || ABRB tekstis. See tähendab, et viisi kaherealine vormiüksus AB kõlab melostroofis kolm korda, laulutekst on seejuures kaherealine (AB) ja viimasel kordusel asendatakse selle esimene värsirida refrääniga (RB). Seega ei laulda selles viisitüübis refrääniga mitte teist viisirida, nagu tavaliselt, vaid esimest. Teine viisirida sobitatakse aga kaheksasilbilise värsiga ja see omakorda mõjutab viisi silbirütmi. Kui teine rida on refrääni funktsioonis, on see tavaliselt spetsiifilise, pikemate vältustega rütmiga. Kirjeldatavas viisitüübis koosneb teine viisirida aga kaheksast lühikesest silpnoodist. Esimese rea refräänifunktsioon ei mõjuta selle silbirütmi, kui refrään on kaheksasilbiline – näiteks „oi roi, roi, roi, roi, roi, roi, roi”. Kui refräänisõnadeks on aga “hoi-lili, hoi-lili, hoi-li-lii”, tekib spetsiifiline rütm     . Eelöeldu illustreerib üldisemat tähelepanekut, et rühma III.B.2.a viisitüüpides on viisi ja teksti ehitus teineteisest küllaltki sõltumatud – refräänifunktsioon ei ole rangelt seotud viisi esimese või teise reaga.

Nii viisitüübi III.B.2.a₃ kui ka kogu rühma III.B.2.a iseloomulikuks tunnuseks on meloodiakontuur. Esimese rea meloodiavariant g-g-e-e-a-g-fis-e ja teise rea variant d-d-h-a-g-g-g-g on mõlemad selle rühma viisidele tüüpilised. Meloodiaread varieeruvad teatud määral, kuid variantide kuulumine samasse mudelisse on ilmne. Meloodilise aspekti olulisust viisitüübi identiteedis võib pidada seto uuema muusikalise stiili tunnuseks. Uuema stiili teisteks tunnusteks on laia ulatusega uuem diatooniline helirida, euroopalikku funktsionaalharmooniat meenutavad HR järgnevused (sh korduva vormiüksuse üldmudel OOXX ’ XXOO, mis assotsieerub nn „küsimus-vastus“ struktuuriga TD’DT) ja proportsionaalne rõhuline rütm ja meetrum, mis on seotud ka rõhulise värsi kasutamisega (vt III rütmisüsteem).

Kommentaarid

Viisitüüp III.B.2.a₃ on käesolevas tüpoloogias esindatud kolme esitusega, mis on salvestatud vahemikus 1967–1977 erinevatelt leelokooridelt. Kahel juhul on tegemist lauluga „Kui minu isa ära suri“ ja ühel lauluga „Käve teeda käärulista“. Mõlemad laulud kuuluvad uuemasse meelelahutuslikku repertuaari.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 1634 c < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Anni Sillaorg ja koor (1967) [Kui minu isa ära suri]
• RKM, Mgn. II 2256 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Laosina k. < Maria Asu, 71 a. ja koor (1972) [uuem rahvalaul; Kui mu isa ärä surri]
• RKM, Mgn. ER 22 (6) < Setumaa – Aino Strutzkin < Veera Pähnapuu ja koor leelopäeval 1977 (20.08.1977) [Käve teeda käärulista] [vt ka Seto laulupärimus | Käve teedä käärolist]