III.B.2.a4. ||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| 3 korda. Tekst AR || ARRRRR. "Pirko käve Petserehe" jt

Näide. Pirko käve Petserehe (lüürika), Veera Aida kooriga, Obinitsa k., 1972 (RKM, Mgn. II 2326 g).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xxxx Oooo :|| 3 korda

Silbirütm

||:     ’ .     :|| 3 korda

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refräänid

R₁: Hoodiriidi ralla!

R₂: Ts´uhka, ts´uhka, n´uhka, n´uhka!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || ABABAB

Tekst: AR₁ || AR₁R₂R₁R₂R₁

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.a₄ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimese rea suhtes harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmisel tasandil kuulub viisitüüp rühma III.B.2, mille viiside ühiseks tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (antud juhul Xx Xx Oooo). Viisitüübile III.B.2.a₄, nagu ka III.B.2.a rühmale tervikuna, on iseloomulik esimese rea HR üldistatud mudel on OOXX (Oo Oo Xo Xo).

Kirjeldatav viisitüüp erineb rühma III.B.2.a teistest tüüpidest peamiselt melostroofi ehituse poolest – vorm AB || ABABAB viisis ja AR₁ || AR₁R₂R₁R₂R₁ tekstis. Skeemidelt on näha, et viisi kaherealine vormiüksus kõlab melostroofis neli korda, korduva viisiüksuse tekst on üherealine refrääniga (AR₁, kus refrään R₁ on „hoodiriidi ralla”) ning kahel viimasel kordusel asendatakse värsirida lisarefrääniga (nii tekib ridade paar R₂R₁, kus R₂ sõnadeks on „ts´uhka, ts´uhka, n´uhka, n´uhka”). Seega ühendatakse selles viisitüübis refrääniga nii teine kui ka esimene viisirida. Teise viisirea refräänifunktsioon on seotud spetsiifilise rütmiga .     (R₁), mis on rühma III.B.2.a viisidele tüüpiline; esimese viisirea refrään (R₂) koosneb aga kaheksast lühikesest silpnoodist nagu tavalise värsirea puhul. Eelöeldu illustreerib üldisemat tähelepanekut, et rühma III.B.2.a viisitüüpides on viisi ja teksti ehitus teineteisest küllaltki sõltumatud – refräänifunktsioon ei ole rangelt seotud viisi esimese või teise reaga.

Nii viisitüübi III.B.2.a₄ kui ka teiste rühma III.B.2.a viisitüüpide iseloomulikuks tunnuseks on meloodiakontuur. Esimese rea meloodiline variant g-g-g-g-a-g-fis-e on tüüpiline rühma kõigile viisidele (ehkki võib natuke varieeruda). Meloodiajoonise olulisust kinnitab ka killõ-partii liikumine põhiviisiga paralleelsetes tertsides, mis ei ole seto lauludes üldiselt tavaline. Viisi teine rida (refräänirida R₁) on rühma III.B.2.a kontekstis mõnevõrra erinev. See avaldub ka HR variandis: tavalise mudeli Xx Ox Oooo asemel on lihtsustatud järgnevus Xx Xx Oo Oo (üldistatud mudeliks jääb XXOO).

 Meloodilise aspekti olulisust viisitüübi identiteedis võib pidada seto uuema muusikastiili tunnuseks. Teisteks uuema stiili tunnusteks on laia ulatusega uuem diatooniline helirida, euroopalikku funktsionaalharmooniat meenutavad HR järgnevused (sh korduva vormiüksuse üldmudel OOXX ’ XXOO, mis assotsieerub nn „küsimus-vastus“ struktuuriga TD’DT) ning proportsionaalne rõhuline rütm ja meetrum, mis seostub ka rõhulise värsi kasutamisega (vt III rütmisüsteem).

Kommentaarid

Viisitüüp III.B.2.a₄ on tüpoloogias esindatud kahe esitusega, mis on salvestatud Setomaa eri paikades (Petseri rajoonis ja Meremäe vallas) 1970. aastatel.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 72 (a1) < Kolo k. – Udo Kolk < Aleksandra Oja, 54 a., Veera Marjapuu, 57 a., Anna Kand, 60 a., Maria Sirel, 56 a., Anne Saarna, 50 a. (15.07.1971) [regilaul; Imed; Lätsi Vilolõ ilolõ]
• RKM, Mgn. II 2326 g < Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Veera Aida, 45 a., Maria Muiste, 46 a., Veera Lillak, 53 a., Maria Mahno, 47 a., Darja Saaremets, 61 a., Taali Toom (1972) [Pirko käve Petserehe]