Viisitüüpide rühmas III.B.2.a on esindatud kõrgema tasandi rühma III.B põhitunnused – kahest kaheksalöögilisest reast koosnev viis, mille teine rida on enamikul juhtudel esimesele harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmise tasandi rühma III.B.2 viiside ühiseks tunnuseks on teise viisirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO, mis esineb enamasti kujul Xx Ox Oooo. Rühma III.B.2.a eritunnusteks on aga esimese rea HR üldistatud mudel OOXX (Oo Oo Xo Xo).
Rühm III.B.2.a koosneb neljast viisitüübist, mis erinevad peamiselt melostroofi vormi ja sõnalise teksti struktuuri poolest. Viisitüüpi III.B.2.a1 iseloomustab viisivorm AB
Lisaks ühisele HR mudelile on kirjeldatava rühma üheks omapäraks viisivariantide suur meloodiline sarnasus. Meloodia oluline roll viisitüübi identiteedis väljendub ka selles, et killõ-partii dubleerib sageli torrõde põhiviisi paralleelsetes tertsides, laskudes laadi põhihelini G – selle asemel, et püsida helirea ülemistel astmetel, nagu on tüüpiline seto leelole üldisemalt. Need nähtused koos uuema diatoonilise helirea ja euroopaliku funktsionaalharmoonia ilmse mõjuga (harmoonilise järgnevuse OOXX ’ XXOO sarnasus tonaalse muusika tüüpstruktuuriga TD’DT) räägivad siinse rühma viiside hilisemast päritolust. Võib öelda, et rühma III.B.2.a viisid asuvad seto leelo ja uuema rahvalaulu piiril, kus seto leelo spetsiifilised stiilipõhimõtted on juba nõrgenemas.