Näide 1. Lätsi läbi Serga külä (lüürika), Jekaterina (Kati) Lummo kooriga, Nedsäjä k., 1972 (RKM, Mgn. II 2232 c).
Näide 2. Lätsi läbi Serga külä (lüürika), Jefimia (Hemmo) Leigri segakooriga, Helbi k., 1972 (RKM, Mgn. II 2298 g).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Silbirütm
Põhiskeem:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, mis enamasti algab eellöögiga; teine rida on 6-silbiline (viimane silp on venitatud); esineb positsioonide jagamist kaheks silbiks.
Refräänid
Oi kõnna, kõnna, kõ(t)sa-kõ(t)sa, kõnna!
Ai kõssa, kõnna, kõssa-kõssa, kõnna!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AB
Tekst: AB
Heliread
Uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.B.1.c2 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimesele harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmise tasandi rühma III.B.1 viiside ühiseks tunnuseks on teise viisirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OXOO. Alarühma III.B.1.c ja ühtlasi viisitüüpi III.B.1.c2 iseloomustab esimese rea HR üldistatud mudel OXOX. Viisitüübi individuaalseks tunnuseks, mis eristab seda viisitüübist III.B.1.c1, on teksti vorm AB
Viisitüüp III.B.1.c2 on viisitüübi III.B.1.c1 laiendatud versioon, kus muutub kooriosa pikkus ning põhiteksti ja refrääni asukoht melostroofis. Viisi seisukohalt kõlab kahest kontrastsest reast koosnev vormiüksus melostroofis kolm korda – üks kord eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas (vormiskeem AB
Viisitüüp III.B.1.c2 kuulub seto uuema meestelaulu stiili, nii nagu ka viisitüüp III.B.1.c1. Esitused on uuemas diatoonilises laadis d-e-fis-G-a-h-(c), mis sisaldab mitte ainult „juhtheli“ fis, vaid ka „dominandibassi“ d. Harmoonilised funktsioonid vahelduvad siin veerandnootides – Oo Xx Oo Xx ’ Oo Xx Oooo, meenutades funktsionaalharmoonia järgnevust TDTD ’ TDTT. Harmooniline rütm toetab rütmisüsteemi proportsionaalsust, rõhulisust ja „jagatavust“ (vt III rütmisüsteem). Lisaks on viisitüübile iseloomulik kaheksandiknootide jagamine 16-nootideks, mida esineb tihti seto vanemates meestelauludes (vt näiteks viisitüüpi II.D.2). Meloodialiikumine rõhutab samuti harmooniat, noodid korduvad ja toimub liikumine „dominandibassi“ ja „toonika“ vahel. Ühe tüüpilise meestelaulu võttena esinevad siin järjekindlalt eellöögid värsiridadele ja refräänile.
Kommentaarid
Viisitüübiga III.B.1.c2 lauldakse peamiselt laulu „Lätsi läbi Serga külä“. Kuigi muusikalise stiili järgi kuulub laul meeste repertuaari, esitavad seda tihti ka naised.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 55 d < Meremäe v., Duplevo k. – Armas Otto Väisänen < Jakko Olli, 16 a., ja koor (1912) [regilaul, Vennad, kas te teate]
- RKM, Mgn. II 1634 a < Põlva raj., Haudjasaare k. – Udo Kolk < Ustinja Nõmmemaa ja koor (1967) [Lätsin läbi Serga küla]
- RKM, Mgn. II 2232 c < Põlva raj., Värska kn., Nedsäjä k., Järvesuu v. – Herbert Tampere < Jekaterina Lummo, 56 a., ja koor (1972) [Lät’si läbi Serga külä]
- RKM, Mgn. II 2298 g < Võru raj., Helbi k., Meremäe v. – Kristi Salve < Jefimia (Hemmo) Leigri, 66 a., ja koor (1972) [Lätsi läbi Serga küla]
- RKM, Mgn. II 2326 c < Võru raj., Meremäe v., Obinitsa k. – Ingrid Rüütel < Veera Aida, 45 a., Maria Muiste, 46 a., Veera Lillak, 53 a., Maria Mahno, 47 a., Darja Saaremets, 61 a., Taali Toom (1972) [uuem rahvalaul, Lätsi läbi Serga küla]
- RKM, Mgn. ER 53 (6) < Meremäe v. – Jaan Sarv < Alla Muiste ja Meremäe koor (1972) [Lätsi läbi Serga küla]
- EKRK, Fon. 88 (a7) < Uusvada k. – Üllar Ende < Matro Pai, 65 a., Nati Rimm, 77 a. (07.1974) [regilaul, Läti mi läbi Serga külä]