III.B.1.c1. Oo Xx Oo Xx |Ooxx Oooo| Silbirütm refräänis 4 4 2. "Vanatüdruku matus" jt

Näide 1. Papp läts mõtsa (lüürika), Aksinja Männapuu kooriga, Vorobi k., 1968 (EKRK, Fon. 50 a9).

Näide 2. Vanatüdruku matus (lüürika), Vassili Lillepuu meeskooriga, Tserkonde k., 1995 (ERA, DAT 43 (35)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Xx Oo Xx |Ooxx Oooo|

Silbirütm

    |        Ó |

                    |   Ó |

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata (regi)värss

Refräänid

Võe-ks võe, võe!

Võe, võe-tanu, võe!

Hoi lii laa!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || AB

Tekst: AR || AR

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.1.c₁ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B, mis ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, kus teine rida kujutab endast enamikul juhtudel harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastset refrääni. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.B.1, mille tunnuseks on refräänirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OXOO. Rühma III.B.1.c esindajana iseloomustab viisitüüpi III.B.1.c₁ põhirea HR üldistatud mudel OXOX. Viisitüübi individuaalseks, mis eristab seda viisitüübist III.B.1.c₂, on aga refrääni silbirütm      Ó (mõnikord    Ó) ja vorm AB || AB viisis ja AR || AR tekstis.

Viisitüüp III.B.1.c₁ (nagu ka sama rühma viisitüüp III.B.1.c₂) kuulub seto uuema meestelaulu stiili. Selle esitused on laia ulatusega uuemas diatoonilises laadis d-e-fis-G-a-h-(c), mis sisaldab mitte ainult „juhtheli“ fis, vaid ka „dominandibassi“ d. Harmoonilised funktsioonid vahelduvad siin veerandnootides – Oo Xx Oo Xx ’ Oo Xx Oooo, meenutades funktsionaalharmoonia järgnevust TDTD ’ TDTT. Harmooniline rütm toetab rütmisüsteemi proportsionaalsust, rõhulisust ning „jagatavust“ (vt III rütmisüsteem), mis on eriti ilmne rõhulise lõpuga refräänides „hoi lii laa“, „võe-ks, võe, võe“ ja „võe, võe-tanu, võe“. Meloodiline liikumine rõhutab samuti harmooniat, korrates noote ja liikudes „dominandibassi“ ja „toonika“ vahel. Laulude robustne, jõuline stiil on iseloomulik seto meestelaulule üldisemalt. Ühe tüüpilise meestelaulu võttena esineb eellöök enne kooriosa (näide 1).

Kommentaarid

Viisitüübiga III.B.1.c₁ lauldakse kahte laulu – „Papp läts mõtsa“ ja „Vanatüdruku matus“. Mõlemad laulud kuuluvad meeste repertuaari, kuid neid esitavad tihti ka naised.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 50 (a9) < Setu, Vorobi k. – Udo Kolk < Aksinja Männapuu, 77 a.; Anna Männapuu, 47 a.; Liidia Auli, 42 a. (17.07.1968) [Papp lät’s mõtsa vitsu perra]
• EKRK, Fon. 66 (b1) < Setu, Põrste k. – Udo Kolk < Aleksandra Soolind, 61 a.; Maria Vanamets, 50 a.; Pelageja Vanamets, 53 a.; Maria Tillo, 31 a.; Linda Helü, 29 a.; Veera Pähnapuu, 53 a.; Anna Pähnapuu, 62 a.; […] (17.07.1970) [Papp läts mõtsa vitsu perra]
• KKI, RLH 72:21 (4) < Setumaa, Suure-Nedsaja – Jaan Sarv; Eha Viluoja < Suure-Nedsaja koor; Jekatariina Lummo, 55; Maria Uibo, 56 (06.07.1972) [Vanapoisi ja vanatüdruku surm]
• ERA, DAT 43 (35) < Setu, Meremäe vald Tserkonde küla Karavani talu – Ingrid Rüütel; Jaan Tamm < Aleksei Oroperv, 1912; Miko (Nikolai) Rimm, 1922; Nikolai Vahtramägi, 1925; Vassili Lillepuu, 1928; Aarne Kiviste, 1940; Meelis Poll, 1970 (15.12.1995) [Korski külä Tan’no talo] [Vt samuti “Ülge^q ütte!, CD 2000, nr 5]