III.B.1.c1. Oo Xx Oo Xx |Ooxx Oooo|. Silbirütm refräänis 4 4 2. "Vanatüdruku matus" jt

Näide 1. Papp läts mõtsa (lüürika), Aksinja Männapuu kooriga, Vorobi k., 1968 (EKRK, Fon. 50 a9).

Näide 2. Vanatüdruku matus (lüürika), Vassili Lillepuu meeskooriga, Tserkonde k., 1995 (ERA, DAT 43 (35)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Xx Oo Xx |Ooxx Oooo|

Silbirütm

    |        Ó |

                    |   Ó |

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata (regi)värss

Refräänid

Võe-ks võe, võe!

Võe, võe-tanu, võe!

Hoi lii laa!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || AB

Tekst: AR || AR

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.1.c₁ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teine rida on enamikul juhtudel esimesele harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmise tasandi rühma III.B.1 ühiseks tunnuseks on refräänirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OXOO. Alarühma III.B.1.c ja ühtlasi viisitüüpi III.B.1.c₁ iseloomustab põhirea HR üldistatud mudel OXOX. Viisitüübi individuaalseks tunnuseks, mis eristab seda viisitüübist III.B.1.c₂, on refrääni silbirütm      Ó (mõnikord    Ó) ning vorm AB || AB viisis ja AR || AR tekstis.

Viisitüüp III.B.1.c₁ kuulub seto meestelaulu uuemasse stiili, nii nagu ka viisitüüp III.B.1.c₂. Viis on laia heliulatusega uuemas diatoonilises laadis d-e-fis-G-a-h-(c), mis sisaldab mitte ainult „juhtheli“ fis, vaid ka „dominandibassi“ d. Harmoonilised funktsioonid vahelduvad siin veerandnootides – Oo Xx Oo Xx ’ Oo Xx Oooo, meenutades funktsionaalharmoonia järgnevust TDTD ’ TDTT. Harmooniline rütm toetab rütmisüsteemi proportsionaalsust, rõhulisust ning „jagatavust“ (vt III rütmisüsteem), mis on eriti ilmne rõhulise lõpuga refräänides „hoi lii laa“, „võe-ks, võe, võe“ ja „võe, võe-tanu, võe“. Meloodialiikumine rõhutab samuti harmooniat, noodid korduvad ja toimub liikumine „dominandibassi“ ja „toonika“ vahel. Laulude robustne, jõuline stiil on iseloomulik seto meestelaulule üldisemalt. Ühe tüüpilise meestelaulu võttena esineb eellöök enne kooriosa (näide 1).

Kommentaarid

Viisitüübiga III.B.1.c₁ lauldakse kahte laulu – „Papp läts mõtsa“ ja „Vanatüdruku matus“. Mõlemad laulud kuuluvad meeste repertuaari, kuid neid esitavad sageli ka naised.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 50 (a9) <  Vorobi k. – Udo Kolk < Aksinja Männapuu, 77 a., Anna Männapuu, 47 a., Liidia Auli, 42 a. (17.07.1968) [Papp lät’s mõtsa vitsu perra]
• EKRK, Fon. 66 (b1) <  Põrste k. – Udo Kolk < Aleksandra Soolind, 61 a., Maria Vanamets, 50 a., Pelageja Vanamets, 53 a., Maria Tillo, 31 a., Linda Helü, 29 a., Veera Pähnapuu, 53 a., Anna Pähnapuu, 62 a., […] (17.07.1970) [Papp läts mõtsa vitsu perra]
• KKI, RLH 72:21 (4) < Suure-Nedsaja – Jaan Sarv, Eha Viluoja < Suure-Nedsaja koor, Jekatariina Lummo, 55, Maria Uibo, 56 (06.07.1972) [Vanapoisi ja vanatüdruku surm]
• ERA, DAT 43 (35) <  Meremäe v., Tserkonde k., Karavani t. – Ingrid Rüütel, Jaan Tamm < Aleksei Oroperv, 1912, Miko (Nikolai) Rimm, 1922, Nikolai Vahtramägi, 1925, Vassili Lillepuu, 1928, Aarne Kiviste, 1940, Meelis Poll, 1970 (15.12.1995) [Korski külä Tan’no talo] [Vt samuti “Ülge^q ütte!, CD 2000, nr 5]