III.B.1.c. OXOX ' Oo Xx Oooo. Silbirütm refräänis 4 4 2

Viisitüüpide rühmas III.B.1.c on esindatud kõrgema tasandi rühma III.B põhitunnused – kahest kaheksalöögilisest reast koosnev viis, mille teine rida on enamikul juhtudel esimesele harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmise tasandi rühma III.B.1 ühiseks tunnuseks on refräänirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OXOO. Alarühma III.B.1.c eritunnusteks on aga esimese rea HR mudel Oo Xx Oo Xx, teise rea HR mudel Oo Xx Oooo ning silbirütmi mudelid     Ó ,    Ó ja   Ó .

Rühma III.B.1 kolmest alarühmast kuuluvad rühma III.B.1.c viisid kõige hilisemasse stiilikihti. See väljendub nii rühmale omases uuemas diatoonilises laadis kui ka harmooniliste funktsioonide vaheldumises veerandnootide rütmis – OXOX ’ OXOO. Selline järgnevus tekitab assotsiatsioone euroopaliku tonaalse harmooniaga (TDTD ’ TDTT). Ühtlasi toetab HR mudel rütmisüsteemi proportsionaalsust, rõhulisust ning „jagatavust“ (vt III rütmisüsteem). Uuema stiili tunnuseks rühma viisides on eellöök enne viisi kordust kooriosas, mis viitab laulude kuulumisele meeste repertuaari.

Rühmas III.B.1.c on kaks viisitüüpi. Tüübis III.B.1.c₁ täidab kaherealise viisi teine rida refrääni funktsiooni, nagu enamasti rühma III.B viisitüüpides (refräänid „võe-ks võe, võe“, „võe, võe-tanu, võe“, „hoi lii-laa“). Kooriosa piirdub eeslaulja esitatud kaherealise viisi ja teksti kordusega. Viisitüübis III.B.1.c₂ kõlab kaherealine viis kolm korda – üks kord eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas, moodustades vormistruktuuri AB || ABAB viisis ja AB || ABRB tekstis. See tähendab, et kaherealist põhiteksti AB lauldakse esimesel korral eeslaulja ja teisel korral kooriosas ning kolmandal korral asendatakse põhiteksti esimene rida refrääniga – RB.