III.B.1.c. OXOX ' Oo Xx Oooo Silbirütm refräänis 4 4 2

Viisitüüpide rühmas III.B.1.c on esindatud kõrgema tasandi rühma III.B põhitunnused – kahest kaheksalöögilisest reast koosnev viis, kus teiseks reaks on enamasti harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastne refrään. Järgmise tasandi rühma III.B.1 tunnuseks on refräänirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OXOO. Rühma III.B.1.c eritunnusteks on aga esimese rea HR mudel Oo Xx Oo Xx, teise rea HR mudel Oo Xx Oooo ning silbirütmi mudelid     Ó ,    Ó ja   Ó .

Rühma III.B.1 kolmest alarühmast kuuluvad rühma III.B.1.c viisid kõige hilisemasse stiilikihti. See väljendub nii rühmale omases uuemas diatoonilises laadis kui ka harmooniliste funktsioonide vaheldumises veerandnootide rütmis – OXOX ’ OXOO. Selline järgnevus tekitab assotsiatsioone euroopaliku tonaalse harmooniaga (TDTD ’ TDTT). Ühtlasi toetab HR mudel rütmisüsteemi proportsionaalsust, rõhulisust ning „jagatavust“ (vt III rütmisüsteem). Uuema stiili tunnuseks rühma viisides on eellöök enne viisi kordust kooriosas, mis viitab laulude kuulumisele meeste repertuaari.

Rühmas III.B.1.c on kaks viisitüüpi. Tüübis III.B.1.c₁ täidab kaherealise viisi teine rida, nagu rühma III.B viisitüüpides enamasti, refrääni funktsiooni (refräänisõnad „võe-ks võe, võe“, „võe, võe-tanu, võe“, „hoi lii-laa“). Kooriosa piirdub eeslaulja esitatud kaherealise viisi ja teksti kordusega. Viisitüübis III.B.1.c₂ kõlab kaherealine viis kolm korda – üks kord eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas, moodustades vormistruktuuri AB || ABAB viisis ja AB || ABRB tekstis. See tähendab, et kaherealist põhiteksti AB lauldakse eeslaulja ja kooriosas ning kolmandal korral asendatakse põhiteksti esimene rida refrääniga – RB.