Viisitüüpide rühm III.B.1 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B. Viimane ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, mille teist rida lauldakse enamikul juhtudel refräänsõnadega (nimetan seda refräänireaks). Refräänid on rühmas III.B põhirea suhtes kontrastsed, erineb nii nende harmooniline rütm (HR) kui ka silbirütm. Rühma III.B.1 eritunnuseks on refräänirea HR mudel, mida veerandnootides üldistatult kirjeldab skeem OXOO. Mudel esineb kahel kujul – sagedamini Oo Xx Oooo ja harvem Ox Ox Oooo. Refräänirea HR mudel eristab rühma III.B.1 rühmast III.B.2, mille refräänirea HR mudel on XXOO.
Rühm III.B.1 jaguneb kolmeks erineva HR ja silbirütmiga alarühmaks. Nagu näitab võrdlusskeem allpool, sarnaneb alarühmades III.B.1.a ja III.B.1.b viisi esimese rea HR – mudel Ox Ox Ox Oo variantidega. Erineb alarühmade refräänirea mudel, vastavalt Ox Ox Oooo ja Oo Xx Oooo. Alarühmi III.B.1.b ja III.B.1.c ühendab aga refrään (teine rida) Oo Xx Oooo ja eristab esimese viisirea mudel – vastavalt Ox Ox Oooo ja Oo Xx Oo Xx.
III.B.1.a: Ox Ox Ox Oo/Ox ’ Ox Ox Oooo
III.B.1.b: Oo Oo Ox Oo/Ox ’ Oo Xx Oooo
Ox Ox Ox Oo
III.B.1.c: Oo Xx Oo Xx ’ Oo Xx Oooo
Esimese ehk põhitekstirea silbirütm koosneb enamasti kaheksast kaheksandiknoodist (kui tegemist ei ole harva esinevate rõhuliste lühi- või pikkade ridadega). Refräänirea rütmid on aga mitmekesisemad ja sisaldavad pikemaid vältusi –
Paljudele ühistele tunnustele vaatamata esindavad rühma III.B.1 kuuluvad viisid eri vanusega stiile. Rühma III.B.1.a viisides leiame vanema stiili tunnuseid – kaheksandiknootides vahelduvaid harmoonilisi funktsioone ja vanemaid helilaade (sh pooltoon-poolteisttoon-laad). Rühma III.B.1.c viisid on aga uuemas diatoonilises laadis ja funktsioonid vahelduvad veerandnootidel, mis võimendab rõhulise, „jagava“ rütmisüsteemi omadusi (rütmi rõhulisus ning „jagatavus“ on erineval määral omane kõigile rühma III.B.1 viisitüüpidele – vt lähemalt peatükki III rütmisüsteem).