III.B. Kaherealised viisid. Kontrastsed refräänid

Rühm III.B ühendab kaherealisi viise, mille teist viisirida esitatakse enamasti refrääniga (viisi vorm AB ja teksti vorm AR, AB või AA). Read on ühepikkused (kaheksalöögilised ehk kaheksa kaheksandiknoodi pikkused) ning erinevalt rühmadest III.A.2 ja III.C ei pikendata siin rütmiliselt viisiridu (sh refrääne). Viisi teine rida, millega esitatakse refrääne, erineb esimesest reast rütmiliselt ja harmooniliselt, mistõttu võib siin rääkida kontrastsetest refräänidest. See eristab rühma III.B rühmast III.A, kus põhiread ja refräänid on sama harmoonilise rütmiga (HR).

Melostroofi põhiridades kasutatakse laiendamata kaheksapositsioonilist värssi, mis võib olla nii regivärss kui ka rõhuline värss. Refräänid on samuti kaheksapositsioonilised ja alati “rõhulised”. Sõltumata värsiliigist ja refräänide olemasolust võib viiside muusikalist rütmisüsteemi iseloomustada kui rõhulist, sest kõik viisiread on kaheksalöögilised ja jagunevad proportsionaalselt meetrilise rõhuga algavateks osadeks (vt III rütmisüsteem).

Rõhulised lühi- ja pikad read esinevad rühmas III.B palju harvemini kui rühmas III.A, kuid nendega seotud kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevaid silbirütmi mustreid leidub refräänides. Juhul, kui refrääni ei ole ja tekst on kaherealine (AB), võivad esineda ka uuemale rahvalaulule omased värsside paarid, kus teine värsirida on lühem. Igal juhul ei laiendata selles rühmas värsiridu, välja arvatud üksikud juhtumid, kui refrääni kasutamise asemel laiendatakse üks värsirida kahele viisireale (AA). Oluline on märkida, et samu viisitüüpe lauldakse ka refräänidega (AR). Kooriosa vorm võib olla pikendatud ühe või mõlema viisirea kordustega (ABB, ABAB jt).

Rühma III.B refräänide hulgas on „või om hallõkõnõ“, „hoi lii-l´oo“, „hoodiriidi ralla“, „võe, võe, võe“ jt. Need refräänid erinevad põhimõtteliselt rühma I.C.1 kontrastsetest refräänidest. Rühma I.C.1 refräänid koosnevad kahest hüüdelisest motiivist (näiteks „heiko-leiko“, „kadrikoo-kadrikoo“), samal ajal kui rühmas III.B moodustavad refräänid tervikliku fraasi. See erinevus väljendub ka harmoonilises rütmis – vrd näiteks kahemotiivilisi Xoo Xoo ja ühemotiivilisi Ooxx Oooo mudeleid. Kahemotiivilised refräänid tunduvad olevat vanemad.

Viisi esimene ja teine rida on enamasti erineva silbirütmiga, näiteks     ’        (III.B.1.a₁, III.B.2.a₂),     ’     Ó  (III.B.1.c₁, III.B.1.b₁) jt. Rütmierinevus teeb teise viisirea refrääni funktsiooni täitmiseks muusikaliselt sobivaks, kuid teise viisireaga saab laulda ka teist värsirida. Seejuures võib säilida teise rea „refrääniline“ rütm (näiteks      ), kuid mõnikord asendatakse see kaheksast silpnoodist koosneva rütmiga (   ). Teise rea rütmimudelid on üks tunnustest, mis eristab siinse rühma erinevaid viisitüüpe. HR mudelid on siiski veel olulisemad eristajad.

Rühma III.B viisid tunduvad olevat uuemad, mis on eriti ilmne uuemas diatoonilises laadis viisivariantide puhul, kus leidub sageli ka toonika-dominandi harmoonilisi suhteid. Uuemale päritolule viitavad ka eranditult kaheksalöögilised viisiread meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2. Siiski võib viisitüüpide hulgas eristada ka suhteliselt vanemaid versioone, kus harmoonilised kompleksid vahelduvad kaheksandiknootides (Ox Ox Ox Oo) ja kasutatakse vanemaid helilaade.

Rühm III.B jaguneb kaheks alarühmaks lähtudes refrääni (teise viisirea) harmoonilisest rütmist. Rühma III.B.1 refräänide (teiste viisiridade) üldistatud mudeliks on OXOO. Konkreetsemalt on tegemist kahe mudeliga – Ox Ox Oooo ja Oo Xx Oooo, millest teine on levinum ja oletatavasti hilisemat päritolu. Rühma III.B.2 viisides kasutatakse teise rea või refräänina laialt levinud mudelit Xx Ox Oooo, mis on mõnikord lihtsustatud mudelini Xx Xx Oooo. HR üldistatud mudeliks on selles alarühmas XXOO.