III.A.1.d1. ||: Oo/Ox Oo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Viis A || A. "Väike naine" jt

Näide 1. Kiä läts liina, linnukõnõ (mängulaul), Jako Hedo kooriga, Kolo k., 1913 (ERA, Fon. 92 c).

Näide 2. “Väike naine” (lüürika), Jekaterina Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (RKM, Mgn. ER 56 (8)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Oo Xx Oo ’ Xx Oo

Ox Oo Xx Oo ’ Xx Oo

Silbirütm (rida ilma laienduseta)

   

   

     

     

       

Meetrumimudel (rida ilma laienduseta)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus (ilma laienduseta)

Kaheksasilbiline värsirida ja kaheksapositsioonilised lühiread:

kiä läts / liina, / linnu- / kõnõ

kulla / vele, / kullõl- / gõ

är’ti / võtku / suurt / naist

miis lätś / naist / ots- / ma

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || A

Tekst: A || A või A || B

(A, B = abb, kus a ja b on poolread)

Heliread

Vanem diatooniline helirida, suuretertsiline trihord

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.d₁ kuulub rühma III.A.1.d, mida iseloomustab viisivormi laiendav võte – teise poolrea kordus. Selle rühma viisides kordub seto leelos laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.d₁ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – koor kordab eeslaulja poolt lauldud viisirida sama või teise tekstiga, nii et viisi vormi võib kirjeldada skeemiga A || A ja teksti vormi A || A või A || B (seejuures A ja B = abb, kus a ja b on poolread). Korduv vormiüksus (laiendatud rida) kõlab kooriosas üks kord ja terves melostroofis kaks korda. See on rühma III.A.1 üks lühimaid melostroofe, mis on sisuliselt „edasi arendatud“ viisitüüp III.A.1.a₂, mille viisivormiks on samuti A || A.

Viisitüüp III.A.1.d₁ on leitud ainult kahes esituses – üks neist põhineb sageli esineval HR mudelil Oo Oo Xx Oo (näide 2); teises esituses on kasutatud palju haruldasem HR mudel Ox Oo Xx Oo (näide 1), mida leiame erandlikult ka viisitüüpides III.A.1.a₁ ja juba mainitud III.A.1.a₂ (võib olla viimane sarnasus ei ole juhuslik). Need kaks HR mudelit on lähedased variandid – erinevus seisneb ainult funktsiooni X asukohas esimeses poolreas (kas teisel või kolmandal positsioonil).

Viisitüüpi III.A.1.d₁ nagu ka terve rühma III.A iseloomustab rõhuline värss kaheksapositsiooniliste lühiridadega, mida esineb selle viisitüübi pikemalt salvestatud laulus (näide 2) päris palju. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool); kõige sagedamini esineb rütm     . Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Viisitüübi III.A.1.d₁ esitustes on kasutatud anhemitoonilist suuretertsilist trihordi G-a-h ja vanemat diatoonilist helirida e-f-G-a-h. Huvitav asjaolu on astme c puudumine killõl mõlemas esituses.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.d₁ on salvestatud 1972. aastal Jekaterina Lummo ja tema koori esituses laul „Väike naine“ (näide 2). Seda laulu laulis samal aastal Veera Pähnapuu viisitüübiga I.C.1.a₃ (refrääniga hairassoo, hairassoo), kusjuures ta tundis ka Lummo viisi, sest alustas sellega ja siis jätkas refrääniga viisitüübiga. Viisitüübi III.A.1.d₁ teine salvestus on tehtud Armas Otto Väisäneni poolt 1913. aastal; salvestatud on ainult üks melostroof, kuid on ilmne, et tegemist on meelelahutuslikku repertuaariga, mis on iseloomulik ka tervele rühmale III.A.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 92 c < Setu, Vilo v., Kolo k. – Armas Otto Väisänen < Jako Hedo; koor (1913) [Kiä läts liina linnukene]
• RKM, Mgn. ER 56 (8) < Setumaa – Jaan Sarv < Anna Uibo, 57 a.; Anni Taronin, 52 a.; Anna Kõiv, 70 a.; Emmi Lepa, 50 a.; Evdokia Kiisik, 60 a.; Katariina Lummo, 55 a. (1972) [Väike naine]