III.A.1.d1. ||: Oo/Ox Oo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Viis A || A. "Väike naine" jt

Näide 1. Kiä läts liina, linnukõnõ (mängulaul), Jako Hedo kooriga, Kolo k., 1913 (ERA, Fon. 92 c).

Näide 2. “Väike naine” (lüürika), Jekaterina Lummo kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (RKM, Mgn. ER 56 (8)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

Oo Oo Xx Oo ’ Xx Oo

Ox Oo Xx Oo ’ Xx Oo

Silbirütm (rida ilma laienduseta)

   

   

     

     

       

Meetrumimudel (rida ilma laienduseta)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus (ilma laienduseta)

Kaheksasilbiline värsirida ja kaheksapositsioonilised lühiread:

kiä läts / liina, / linnu- / kõnõ

kulla / vele, / kullõl- / gõ

är’ ti / võtku / suurt / naist

miis lätś / naist / ots- / ma

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || A

Tekst: A || A või A || B

(A, B = abb, kus a ja b on poolread)

Heliread

Vanem diatooniline helirida, suuretertsiline trihord

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.d₁ kuulub rühma III.A.1.d, mida iseloomustab viisivormi laiendav võte – teise poolrea kordus. Rühma viisides kordub seto leelos laialt levinud harmoonilise rütmi (HR) mudel Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.d₁ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – koor kordab eeslaulja lauldud viisirida kas sama või erineva tekstiga, nii et viisi vormi võib kirjeldada skeemiga A || A ja teksti vormi A || A või A || B (seejuures A ja B = abb, kus a ja b on poolread). Korduv vormiüksus (laiendatud rida) kõlab kooriosas ühe korra ja melostroofis tervikuna kaks korda. See on rühma III.A.1 üks lühimaid melostroofe, sisuliselt on tegemist „edasiarendatud“ viisitüübiga III.A.1.a₂, mille viisivormiks on samuti A || A.

Viisitüübist III.A.1.d₁ leidub ainult kaks esitust – üks neist põhineb sageli esineval HR mudelil Oo Oo Xx Oo (näide 2); teises kasutatakse palju haruldasemat HR mudelit Ox Oo Xx Oo (näide 1). Viimast mudelit esineb erandlikult ka viisitüüpides III.A.1.a₁ ja juba mainitud III.A.1.a₂ (võimalik, et viimase puhul ei ole sarnasus juhuslik). Need kaks HR mudelit on lähedased variandid – erineb ainult funktsiooni X asukoht esimeses poolreas (kas teisel või kolmandal positsioonil).

Viisitüüpi III.A.1.d₁, nagu ka rühma III.A tervikuna, iseloomustab rõhuline värss kaheksapositsiooniliste lühiridadega, mida esineb siinse viisitüübi pikemalt salvestatud laulus (vt näidet 2) üsna palju. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Kõige sagedamini esineb rütm     . Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti iseloomulik kogu III.A rühmale.

Viisitüübi III.A.1.d₁ esitustes on kasutatud anhemitoonilist suuretertsilist trihordi G-a-h ja vanemat diatoonilist helirida e-f-G-a-h. Huvitavaks asjaoluks on astme c puudumine killõl mõlemas esituses.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.d₁ on salvestatud 1972. aastal Jekaterina Lummo ja tema koori esituses laul „Väike naine“ (näide 2). Sama laulu laulis sel aastal ka Veera Pähnapuu viisitüübiga I.C.1.a₃ (refrääniga hairassoo, hairassoo). Seejuures pidi ta ka Lummo viisi tundma, sest ta alustas selle viisiga ja seejärel jätkas refrääniga viisitüübiga. Viisitüübi III.A.1.d₁ teine salvestus on tehtud Armas Otto Väisäneni poolt 1913. aastal. Salvestatud on ainult üks melostroof, kuid on ilmne, et tegemist on meelelahutusliku repertuaariga, nagu rühmale III.A iseloomulik.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 92 c < Vilo v., Kolo k. – Armas Otto Väisänen < Jako Hedo ja koor (1913) [Kiä läts liina linnukene]
• RKM, Mgn. ER 56 (8) < Setumaa – Jaan Sarv < Anna Uibo, 57 a., Anni Taronin, 52 a., Anna Kõiv, 70 a., Emmi Lepa, 50 a., Evdokia Kiisik, 60 a., Katariina Lummo, 55 a. (1972) [Väike naine]