III.A.1.b3. ||: Xx Oo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

Näide 1. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Anastasia (Nasta) Lust kooriga, Obinitsa k., 1972 (RKM, Mgn. II 2301 a).

Näide 2. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Aleksandra (Alla) Nurm kooriga, Rokina k., 1972 (KKI, RLH 72:25 (4)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xx Oo Xo Xx :|| 3 korda (= Oo Xx Ox Oo)

Silbirütm (rida, refrään)

   

   

     

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida, harva kaheksapositsioonilised lühiread

kuuli_ks / ime, / kuuli / ese

koolnu / risti / riist- / imä

Refräänid

Koolõ’, kurva mõrsija!

Nõsõ’, rõõmu mõrsija!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AAA

Tekst: AR || ARR

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirida, anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.b₃ kuulub rühma III.A.1.b, mille viiside muusikaline vorm ehitub harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xx Oo Xo Xx kordustel. Viisitüübis III.A.1.b₃ kordub selle rütmimudeliga viisirida viis korda melostroofi vältel, neist kolm korda kooriosas. Melostroofi teksti ehitust võib kirjeldada sümbolitega AR || ARR, mis tähendab, et eeslaulja esitab värsirida ja refrääni ning seejärel laulab koor sama viisirida ja kaks korda refrääni. Kuna värsiridu ja refrääne lauldakse sama viisireaga (erineb ainult silbirütm), siis muusikalist vormi võib tähistada kui AA || AAA.

Viisitüüpi III.A.1.b₃ nagu ka terve rühma III.A iseloomustab kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid selles viisitüübis esinevad need põhiliselt refräänis koolõ’, kurva mõrsija (laulu teises pooles nõsõ’, rõõmu mõrsija). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi muster     on rühma III.A lühiridade hulgas kõige levinum. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmtunnetus, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Viisitüübi III.A.1.b₃ esitustes on ilmne pooltoon-poolteisttoon-laadi mõju, kuigi tegemist ei ole selle puhta kujuga. Näites 1 toodud esituses on seos pooltoon-poolteisttoon-laadiga tugevam, mis väljendub muuhulgas selles, et mõlemad funktsionaalselt vastandatud kooskõlad on lähedased suurtele tertsidele. Näites 2 leiame aga täielikult diatoniseeritud versiooni, kus pooltoon-poolteisttoon-laadile viitab ainult astme as kasutamine eeslaulja poolt (see tekitab meloodiakäigu h-as-g e. 3-1 ). Kuna diatoonilisi viise noodistame helireaga e-f(is)-G-a-h-c ja astmega G seotud kooskõlasid tähistame HR mudelites märgiga O, siis pooltoon-poolteisttoon-laadi mudel Xx Oo Xo Xx (nagu näites 1) muutub siin mudeliks Oo Xx Ox Oo, mis ei muuda selle olemust.

Kommentaarid

Viisitüübiga III.A.1.b₃ lauldakse mängulaulu „Mõrsja koolõtamine“ (leinamäng). Seda laulu esitatakse ka teiste HR mudelitega (vt III.A.1.b₂, III.A.1.a₈ ja III.A.1.c₁), kusjuures melostroofi vormiehitus on sama, AR || ARR, või sarnane – AR || AR ja A || RR. Nende nelja viisitüübi erinevus puudutab ka helirea kasutamist – viisitüübid III.A.1.b₃ ja III.A.1.c₁ on seotud pooltoon-poolteisttoon laadiga, viisitüübis III.A.1.a₈ kasutatakse vanemat ja uuemat diatoonilist helirida ning viisitüübis III.A.1.b₂ ebatüüpilist diatoonilist helirida. Pooltoon-poolteisttoon-helireaga seotud viisitüübid tunduvad olevat selle laulu arhailisemad versioonid. Tähelepanuväärne on HR mudeli Xx Oo Xo Xx ja selle variantide seos pooltoon-poolteisttoon-helireaga, mis üldiselt ei ole iseloomulik rühmale III.A. Sellele viitab ka sama HR mudeliga viisitüübi III.A.1.b₁ (urbepäeva laul) esitamine pooltoon-poolteisttoon-laadis.

Mõrsja koolõtamise mängu kirjeldust vt Metsvahi 2016: 99-100 (leka_seto_parandatud.indd).

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2301 a < Setumaa, Võru raj., Obinitsa k., Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Anastasia Lust, 79 a.; Jefimia Mast, 72 a.; Maria Lõhmus, 60 a.; Helena Sõrmus, 45 a.; Aleksandra Pilve, 50 a.; Jevdokia Sõrmus, 57 a.; Emilie Kasak, 57 a.; […] (1972) [Koolnu_ks oma imä (2 korda) (Mõrsja kooletamine)]
• RKM, Mgn. II 2619 h < Setu, Võru raj., Rokina k., Meremäe v. – Eesti Raadio; Kristi Salve < Alla Nurm, 72 a.; koor (1972) [Koolu ime, koolu ese (Mõrsja kooletamine)]
• KKI, RLH 72:25 (4) < Setu, Rokina k. – Jaan Sarv; Ruth Mirov < Aleksandra Nurm, s.1900; Maria Toom, s.1922; Anna Tammine, s.1905; Anna Kann, s.1910 (07.1972) [Mõrsja kooletamine]
• KKI, RLH 72:28 (1) < Setu, Obinitsa k. – Ruth Mirov < Hemmo Mast, s.1900; Maria Lõhmus, s.1912; Nasta Lust, s.1893; Emmi Sõrmus, s.1927; Aleksandra Pilve, 2.1922; Ode Sõrmus, s.1915; Emmi Kasak, s.1915; […] (07.1972) [Mõrsjakooletamine]
• RKM, Mgn. II 2635 n < Setu, Võru raj., Pliia k., Meremäe v. – Olav Kiis; Ingrid Rüütel; Kristi Salve < Maria Pai, 64 a.; koor (1973) [Kuuli_ks ime, kuuli ese (mngl. “Mõrsja kooletamine”)]