III.A.1.c1. ||: Xo Xo/Xx Xo Xx :|| Tekst A || RR. Mõrsja koolõtamine

Näide. Mõrsja koolõtamine (mängulaul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe k., 1986 (EKRK, Fon. 111 a19).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xo/Xx Xo Xx :|| (= Ox Ox/Oo Ox Oo)

Silbirütm (rida, refrään)

   

   

     

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata kaheksasilbiline värsirida, harva kaheksapositsioonilised lühiread

kuuli-ks / kulla / ime- / käne

sõsa- / rõ_ks / katõ / kolmõ

Refrään

Koolõ’ kurva mõrsija!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || AA

Tekst: A || RR

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm

* Vaikimisi melostroofi piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.c₁ kuulub rühma III.A.1.c, mille viiside muusikaline vorm ehitub harmoonilise rütmi (HR) mudeli Xo Xo Xo Xx kordustel (sõltuvalt helirea tõlgendamisest võib seda tähistada samuti Ox Ox Ox Oo, mis ei muuda mudeli olemust). Viisitüübis III.A.1.c₁ kõlab see HR mudel puhtal kujul ainult üks kord melostroofi lõpus, kuid sellele eelnev viisirida on sama mudeli lähedane variant – Xo Xx Xo Xx, nii et reakorduse printsiip on siin olemas. Koor laulab seda viisirida kaks korda refrääni sõnadega; teksti põhirida laulab ainult eeslaulja. Koor ühineb eeslauljaga esimese refrääni keskel, nii et kooriosa algust on raske määrata. Melostroofi teksti ehitust võib seega kirjeldada sümbolitega kahte moodi – kas A || RR või AR || R (ma eelistan siiski esimest varianti). Kuna eeslaulja viisirida erineb refräänidest HR suhtes, tähistan viisi vormi A || A₁A₂ (tegelikult ei ole eeslaulja osa HR struktuurse tähtsusega, sest HR on eelkõige mitmehäälsuse omadus, ja pealegi on meil selle viisitüübiga ainult üks poolik esitus, nii et sellesse tuleb suhtuda ettevaatlikult).

Viisitüüpi III.A.1.c₁ nagu ka terve rühma III.A iseloomustab kaheksapositsiooniliste rõhuliste lühiridade kasutamine, kuid selles viisitüübis esinevad need põhiliselt refräänis koolõ’, kurva mõrsija (laulu teine pool, mille refrääniks on tavaliselt nõsõ’, rõõmu mõrsija, selles esituses puudub). Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Refrääni silbirütmi mudel     on rühma III.A lühiradades kõige levinum. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütmitunnetus, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.

Viisitüübi III.A.1.c₁ ainsa leitud esituse helirida on pooltoon-poolteisttoon-helirea ja anhemitoonilis-diatoonilise helirea üleminekuvorm (pöörake tähelepanu poolbemollile võtmes). Selles suhtes sarnaneb viistüüp III.A.1.c₁ samal HR mudelil põhineva viisiga III.A.1.c₂. Laadide üleminekuvormidest vt Helilaadide segunemine.

Kommentaarid

Viisitüüp III.A.1.c₁ on üks viisitüüpidest, millega lauldakse mängulaulu „Mõrsja koolõtamine“ (leinamäng). Seda laulu esitatakse ka teiste HR mudelitega (vt III.A.1.b₂ , III.A.C.b₃ ja III.A.1.a₈), kusjuures nendes viisitüüpides on melostroof pikem – AR || AR(R). Jääb mulje, et laulu versioon III.A.1.c₁ on lühendatud variant, mis võis tekkida ka juhuslikult laulu meeldetuletamise käigus. Siiski on selle viisi leidmine väärtuslik, sest see sarnaneb mitme tunnuse järgi leelokoorilt „Leiko“ korduvalt salvestatud lauluga „Kulla sulamine“ (viisitüüp III.A.1.c₂).

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 111 (a19) < Setu, Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla; Anne Pall; Aleksandra Holmar (07.1986) [Kuuli-ks kulla imekäne…]