III.A.1.a3. ||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 2 korda. Vorm A || AA. Väravamäng

Näide 1. Väravamäng (mängulaul), Maria Ilves kooriga, Lepa k., 1972 (EKRK, Fon. 76 a18).

Näide 2. Väravamäng (mängulaul), Veera Tulik kooriga, Meremäe k., 1972 (RKM, Mgn. II 2320 d).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 2 korda

Silbirütm (rida)

   

   

     

     

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Rõhuline kaheksapositsiooniline värss, sh lühiread

eelä / vell´o / Riiah / käve

mis sa / sõsar / saisa- / dõ

sjolka- / ga / siidi- / ga

võite / läbi / min- / nä

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || AA

Tekst: A || AA

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon-laad (madalate ülemiste astmetega), anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₃ kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Selle rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₃ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – koor kordab eeslaulja poolt lauldud viisi- ja tekstirida kaks korda ning nii viisi- kui ka tekstivormi võib kirjeldada skeemiga A || AA. Korduv vormiüksus (rida) kõlab kooriosas kaks korda ja terves melostroofis kolm korda.

Viisitüübis III.A.1.a₃ esinevad mõlemad rühmale III.A.1.a iseloomulikud HR mudelid – Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo. Esimest neist võib pidada suhteliselt vanemaks ja teine on oletatavasti esimese mudeli uuem, lihtsustatud versioon.

Nii viisitüüpi III.A.1.a₃ kui ka kogu III.A rühma iseloomustab rõhuline kaheksapositsiooniline värss lühiridadega, mida käesoleva viisitüübi lauludes esineb märksa rohkem kui normatiivseid kaheksasilbilisi värsiridu. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena kujunevad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Kõige sagedamini esineb rütm     . Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb selle viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on samuti tunnuslik III.A rühmale tervikuna.

Viisitüübi III.A.1.a₃ esitustes kasutatakse enamasti anhemitoonilis-diatoonilist helirida (e)-G-a-h-c, mis on ülekaalus rühma III.A viiside vanemates versioonides üldiselt. Mõnes esituses esineb uuema diatoonilise laadi tunnuseid – astme e asendamine subkvardiga d, mis vihjab funktsionaalharmoonia dominandile ja „juhtheli“ fis kasutamine (mitte küll sagedane, näide 2). Rühma III.A kontekstis haruldane nähtus on aga pooltoon-poolteisttoon-laadi kasutamine Maria Ilvese esituses (näide 1). Selle esituse helirea struktuur on äratuntavalt 1-3-1 (Fis-g-ais-h), kuigi kaks ülemist astet on veidi madaldatud võrreldes tempereeritud „ideaalstruktuuriga“.

Kommentaarid

Viisitüübi III.A.1.a₃ kõigi esituste puhul on tegemist mängulauluga “Väravamäng”. Kuna kõik esitused on salvestatud samas piirkonnas (Lepä, Meremäe ja Kiislova külad), võib oletada, et lauluvorm A || AA kujutab endast “Väravamängu” kohalikku versiooni.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 76 (a18) < Lepa k. – Udo Kolk < Maria Ilves, 49 a., Anna Tammeorg, 64 a., Maria Hagu, 44 a. (11.08.1972) [Mis sa, sõsar, saisadõ? (Väravamäng)]
• EKRK, Fon. 77 (b11) < Kiislova k. – Udo Kolk < Veera Tulik, 45 a., Paraskovja Nassar, 63 a., Maria Tubli, 44 a., Donja Tulik, 72 a., Maria Nõlv, 58 a. (16.08.1972) [Väravamäng + Vöökudumismäng; Mi sa, sõsar, saisadõ?]
• RKM, Mgn. II 2320 d < Võru raj., Meremäe k., Meremäe v. – Eesti Raadio buss, Ingrid Rüütel < Veera Tulik, 45 a., Manni (Maria) Säde, 64 a. (1972) [Mis sa, sõsar, saisade (Väravamäng + Kosjamäng)]
• KKI, RLH 72:32 (10) < Meremäe k. – Ruth Mirov < Alla Muiste, 58 a., Ellen Koger, 39 a., Anne Tullus, 39 a., Veera Tulik, 45 a. (20.08.1972) [Väravamäng; Mis sa sõsar saisadõ]