III.A.1.a10. ||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda. Tekst AB || ABRR. Imed

Näide. Imed (naljalaul/lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2350 l).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda

Silbirütm (rida)

   

   

     

       

       

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Rõhuline kaheksapositsiooniline värss, sh lühiread

kana / käve / kae- / jatsil

kava- / luisi / kae- / ma

mina / lätsi / mõt- / sa

oeh / ime, / võeh / ime

tsiga / sääd / sän- / gü

Refrään

Oeh imet, võeh imet, imet mis oll’ mõtsa seeh!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AAAA

Tekst: AB || ABRR

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₁₀ kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₁₀ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – eeslaulja laulab kaks viisirida erineva tekstiga, koor kordab neid ning lisab kahe rea pikkuse refrääni. Seega võib melostroofi teksti ja viisi vormi kirjeldada skeemidega AB || ABRR (tekst) ja AA || AAAA (viis) (allajoonitud RR tähistab kahe rea pikkust refrääni). Korduv vormiüksus (rida) kõlab kooriosas neli korda ja melostroofis tervikuna kuus korda. Selles osas langeb viisi struktuur kokku viisitüübiga III.A.1.a₉, kuid viimase sõnalises tekstis on refrääni asemel värsiridade kordus, mida ma pean oluliseks erinevuseks.

Rühmale III.A.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo esineb viisitüübis III.A.1.a₁₀ teine – viisitüüpi on salvestatud ainult ühes külas. Mudelit Oo Oo Xx Oo võib pidada mudeli Oo Xo Xx Oo uuemaks, lihtsustatud versiooniks. Helirealt kuuluvad viisitüübi esitused suhteliselt vanemasse stiili, põhinedes anhemitoonilis-diatoonilisel helireal e-G-a-h-c.

Nii viisitüüpi III.A.1.a₁₀ kui ka kogu rühma III.A iseloomustab rõhuline kaheksapositsiooniline värss ja lühiread, mida esineb siinse viisitüübi lauludes märgatavalt rohkem kui normatiivseid kaheksasilbilisi värsiridu. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Kõige sagedamini esineb rütm     . Kuna refrään „oeh imet, võeh imet, imet mis oll’ mõtsa seeh“ kordub igas melostroofis, on refrääni silbirütmi mudel     ’      laulus hästi äratuntav. See muudab sõnalise refrääni mingil määral ka muusikalise vormi elemendiks. Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on tunnuslik III.A rühmale tervikuna.

Kommentaarid

Viisitüüpi III.A.1.a₁₀ on salvestatud kaks korda Veera Pähnapuu ja Põrste küla naiste esituses. Mõlemal juhul on tegemist naljalauluga „Imed“ (Mina lätsi mõtsa kavaluisi kaema).

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2350 l < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Mina lätsi mõtsa (Imed)]
• EKRK, Fon. 96 (a13) < Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a., Maria Vanamets, 53 a., Anne Pähnapuu, Tatjana Vanamets, Maria Vatsk, Aleksandra Soolind, Aleksandra Pala (12.07.1977) [Imed; Mina lätsi mõtsa kavaluisi kaema]