III.A.1.a9. ||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda. Tekst AB || ABAB. Ketruslaul

Näide. Ketruslaul (mängulaul), Akulina Pihla kooriga, Treski k., 1971 (RKM, Mgn. II 2081 b).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda

Silbirütm (rida)

   

   

     

       

     

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Rõhuline kaheksapositsiooniline värss, sh lühiread

mine’ / kodo, / noori / neio

peio / ütel’ / pedä- / jäst

kerä’, / kerä’ / ket- / so

üle / tii / var- / kohe

var- / kohe / söödü- / le

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AA || AAAA

Tekst: AB || ABAB

Heliread

(Anhemitoonilis-)diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.1.a₉ kuulub rühma III.A.1.a, kuhu on koondatud viisitüübid, mille muusikaline vorm põhineb kaheksalöögiliste ridade kordustel. Rühma tunnuseks on korduv viisirida harmoonilise rütmi (HR) mudeliga Oo Xo/Oo Xx Oo. Viisitüüp III.A.1.a₉ on määratud viisi ja teksti vormi järgi – eeslaulja laulab kaks viisirida erineva tekstiga ja koor kordab neid mõlemaid kaks korda. Seega võib melostroofi teksti ja viisi vormi kirjeldada skeemidega AB || ABAB (tekst) ja AA || AAAA (viis). Korduv vormiüksus (rida) kõlab kooriosas neli korda ja melostroofis tervikuna kuus korda.

Rühmale III.A.1.a iseloomulikest HR mudelitest Oo Xo Xx Oo ja Oo Oo Xx Oo esineb viisitüübis III.A.1.a₉ teine – viisitüüpi on salvestatud ainult ühes külas. Mudelit Oo Oo Xx Oo võib pidada mudeli Oo Xo Xx Oo uuemaks, lihtsustatud versiooniks. Kirjeldatava viisitüübi helilaad viitab samuti uuemale stiilile – see on anhemitoonilis-diatoonilise helirea diatoniseeritud vorm funktsionaalharmoonia tunnustega d-e-f(is)-G-a-h. Päris uuemaks diatooniliseks helireaks ma seda siiski ei nimetaks, sest „juhtheli“ fis ei kõla piisavalt selgelt, ehkki samas viitab astme d kasutamine euroopalikule dominantfunktsioonile.

Nii viisitüüpi III.A.1.a₉ kui ka kogu rühma III.A iseloomustab rõhuline kaheksapositsiooniline värss lühiridadega, mida siinse viisitüübi lauludes esineb märksa rohkem kui normatiivseid kaheksasilbilisi värsiridu. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisiga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Kõige sagedamini esineb rütm     . Rütmivältuste proportsionaalsusest ja regulaarsest meetrumist tuleneb viisitüübi motoorne kahetasandilise meetrumipulsatsiooniga rütm, mis on tunnuslik kogu III.A rühmale.

Kommentaarid

Viisitüübi III.A.1.a₉ puhul on tegemist mängulauluga “Ketruslaul”. Viisitüüp on käesoleva tüpoloogia materjalis esindatud kolme esitusega, mis kõik on salvestatud Treski külas (eeslaulja Akulina Pihla). Kuna ketramist esitatakse sagedamini viisitüübiga III.A.1.a₁ (st ilma eeslaulu ja tekstikordusteta), on võimalik, et tegemist on viisivormi kohaliku versiooniga. Samas ei ole tegemist juhusega, sest lauljad kasutasid sama viisivormi erinevatel aastatel.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2081 a < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a., ja koor (1971) [Kerä, kerä ketso (ketruselaul)]
• RKM, Mgn. II 2081 b < Põlva raj., Värska kn., Treski k. – Herbert Tampere < Akulina Pihla, 63 a., ja koor (1971) [Kerä, kerä ketso (koos liigutustega)]
• RKM, Mgn. II 2427 i < Põlva raj., Värska kn., Treski k., Järvesuu v. – E. Raad, J. Sarv, Herbert Tampere < Akulina Pihla, 65 a., Anna Mehine, 55 a., Silvi Aidnik, 25 a., Aino Näräp, 27 a., Aino Ojaperv, 36 a. (1973) [Kerä, kerä ketso]