Tüpoloogia

Sulge
I
Rütmisüsteem
Ava
Sulge

Ühetasandiline rütmisüsteem. Kaheksandiknootide pulsatsioon. Liitev rütm

I
A
Ava
Sulge

Kaheksandiknoodid. Kahe- ja kolmelöögilised meetrumirühmad

I
A.1
Ava
Sulge

Itkulised viisid

I
A.1
a
Ava
Sulge

Lõpufunktsioon X. Surnuitkud

I
A.1
a
1

Surnuitk. Siserefrääniga viis

I
A.1
a
2

Surnuitk. Viisivorm rA

I
A.1
a
3

Surnuitk. Viisivorm rrA (lõpufunktsioon X)

I
A.1
a
4

Itkuparoodia. Vorm AR, RA ja RAR. Vanaimäkene jt

I
A.1
b
Ava
Sulge

Lõpufunktsioon O. Mõrsjaitkud jt

I
A.1
b
1

Mõrsjaitk

I
A.1
b
2

Surnuitk. Viisivorm rrA (lõpufunktsioon O)

I
A.1
b
3

Surnuitk. Tekst RA || RA. Viis AA || AA

I
A.1
b
4

Laiendatud itkurida. Surnuitk, Sõjalaul

I
A.1
b
5

Itkuparoodia. Vell’okõnõ, noorõkõnõ

I
A.1
b
6

Hähkämine (pulmalaul)

I
A.1
b
7

Lõikuslaul (lelotamine, põllulaul)

I
A.2
Ava
Sulge

Üksiku kolmelöögilise rühmaga viisid. Lüroeepilised jt laulud

I
A.2
a
Ava
Sulge

Praasniga ääl. Lüroeepika, tantsulised, pulma- jt laulud

I
A.2
a
1

Meetrumimudel (3 + 2) + (2 + 2 + 2). Lüroeepika, pulmalaulud jt

I
A.2
a
2

Meetrumimudel 3 + (2 + 2) + (2 + 2). Lüroeepika, pulmalaulud jt

I
A.2
b
Ava
Sulge

Pöörä ääl. Lüroeepilised, tantsulised jt laulud

I
A.2
b
1

Pöörä ääl (naisteviis)

I
A.2
b
2

Pöörä ääl (meesteviis)

I
B
Ava
Sulge

Veerandnoodid kolmelöögilistes rühmades (4 8). Motiivide kordused

I
B.1
Ava
Sulge

Motiivi X – x O – o kordused

I
B.1
a
Ava
Sulge

||: X – x O – o :|| 2 korda

I
B.1
a
1

Xxx Oxo ’ Xox Ooo. Maaselitsa laul, saadilaul jt

I
B.1
a
2

Xox Oo ’ Xox Ooo. Kiigelaul (hällülaul)

I
B.1
b
Ava
Sulge

||: X – x O – o :|| 3 korda

I
B.1
b
1

Xxx Oxo ’ Xox Ooo ’ Xox Ooo. Järve ääl, Maaselitsa sõidulaul jt

I
B.1
b
2

Xox Ooo ’ Xox Oo ’ Xox Ooo. Hällü ääl, Maaselitsa mäelaul jt

I
B.1
c
Ava
Sulge

||: X – x O – o :|| 4 korda

I
B.1
c
1

Oxo Xxx ’ Oxo Xx ’ Oxo Xxx ’ Oxo Xxx. Järve kul´atamise laul

I
B.1
c
2

Xox Ooo ’ Xox Ooo ’ Xo Xo ’ Xox Ooo. “Kolm tööd” jt

I
B.2

Motiivi Ox Oox kordused. Käsikivilaul jt

I
B.3
Ava
Sulge

Motiivi 3 + 2 + 3 kordused

I
B.3
a

||: Oxo Xo Xxx :|| 2 korda. Mäelaul (vastlalaul)

I
B.3
b

||: Xxo Xx Oxo :|| 3 korda. Seeń kooń kana korvih

I
C
Ava
Sulge

Laiendamata rida. Vanemad viisid kontrastse refrääniga

I
C.1
Ava
Sulge

Refrään järgneb põhireale (AR || AR)

I
C.1
a
Ava
Sulge

Põhirida Oo Xo Xx Oo + kontrastne refrään

I
C.1
a
1

Oo Xo Xx Oo + R. Kaasitamine

I
C.1
a
2

Oo Xo Xx Oo + R. Hobusemäng (leigotamine) jt

I
C.1
a
3

Oo Xo Xx Oo + R. Rikka ja vaese mäng jt.

I
C.1
a
4

Oo Xo Xx Oo + R: Miisśoo, memmeroo

I
C.1
a
5

Oo Xo Xx Oo + R: Siidi, liidi

I
C.1
b
Ava
Sulge

Põhirida Ox Oo Oo Xo + kontrastne refrään

I
C.1
b
1

Ox Oo Oo Xo + R. Hobusemäng (leigotamine)

I
C.1
b
2

Ox Oo Oo Xo + R. Kadrilaul jt.

I
C.2
Ava
Sulge

Refrään järgneb poolreale (abR cdR jt)

I
C.2
a
Ava
Sulge

Poolrida + ühemotiiviline refrään

I
C.2
a
1

Xx Ox + Ox Oooo. R: õllõlõõlõ. Karjasaatjate laul (õllõtamine)

I
C.2
a
2

Xx Ox + Ooo. R: joo, vai. Pika lisarefrääniga

I
C.2
a
3

Xo Xx + Ooo. R: joo-da. Pika lisarefrääniga

I
C.2
a
4

Xo Xo + Xooo. R: jo-joo-da. Pika lisarefrääniga

I
C.2
a
5

Poolrida + Xooo. R: tsõ-tsõõ. Urbepäeva laul

I
C.2
a
6

Poolrida + Oooo. R: tsõõ-tsõõ. Urbepäeva laul

I
C.2
b
Ava
Sulge

Poolrida + kahemotiiviline refrään

I
C.2
b
1

Ox Oo + Xoo Xoo. R: simmõ seele

I
C.2
b
2

Ox Oo + Xoo Xoo. R: simmõ seele, hedro seele, simmõs malos

I
C.2
b
3

Oo Oo/Xo + Xx Oo Xxoo. R: sinimaniseele, pillililliääle, tsõdsõpuja leelo

II
Rütmisüsteem
Ava
Sulge

Mitmetasandiline rütmisüsteem. Veerandnootide pulsatsioon. Liitev rütm

II
A
Ava
Sulge

Teine poolrida 88 4 4 (Xo Xxoo)

II
A.1
Ava
Sulge

Poolrea Xo Xxoo (88 4 4) kordused

II
A.1
a

||: Xo Xxoo :|| 3 korda. Käsikivilaul, Naerimäng

II
A.1
b

||: Xo Xxoo :|| 8 korda. Mõistatused

II
A.2
Ava
Sulge

Silbirütm 88 88 ‘ 88 4 4 (‘ 88 4 4). Kadents Xo Xxoo. Sõnnikulaotamine

II
A.2
a

Xx Ox ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Sõnnikulaotamine

II
A.2
b

||: Ox Oo ‘ Xo Xxoo :|| Vorm A || RA. Sõnnikulaotamine

II
A.3
Ava
Sulge

Silbirütm 4 4 ‘ 88 (88) ‘ 88 4 4 (‘ 88 4 4). Kadents Xo Xxoo

II
A.3
a
Ava
Sulge

Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo (Xo Xxoo). Jaanilaul jt

II
A.3
a
1

Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo. Vihuliste laul, jaanilaul

II
A.3
a
2

Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Jaanilaul, Leinamäng

II
A.3
a
3

||: Xxxx Xo ‘ Xo Xxoo :|| 2 korda. Tekst RA || RA. Sõnnikulaotamine

II
A.3
b
Ava
Sulge

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo (‘ Xo Xxoo). Käsikivilaul, Handa, handa jt

II
A.3
b
1

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo. Lüroeepika

II
A.3
b
2

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo (erirütmiga). Handa, handa

II
A.3
b
3

Xxxx ‘ Xo Xo ‘ Xo Xxoo ‘ Xo Xxoo. Käsikivilaul jt

II
B
Ava
Sulge

5- ja 6-löögilised viisiread kadentsiga Oxoo ja Oooo

II
B.1
Ava
Sulge

Kadents Oxoo (4 4)

II
B.1
a
Ava
Sulge

(X)XOOOO. Erirütmiga. Kar´avuut ja “Handa, handa”

II
B.1
a
1

Xx Ox ‘ Oo Oxo(o). Handa, handa

II
B.1
a
2

Xo ‘ Xx Ox ‘ Ox Oxoo. Kaŕavuut hannaga

II
B.1
b
Ava
Sulge

XXXXOO. Kaŕavuut, kaŕalaul, vastlalaul

II
B.1
b
1

Xx Xo Xo ‘ Xx Oxoo. Erirütmiga. Vastlalaul, kaŕavuut

II
B.1
b
2

Xo Xx ‘ Xo Xx ‘ Oxoo. Kar´alaul

II
B.2
Ava
Sulge

Kadents Oooo (4 4)

II
B.2
a
Ava
Sulge

5-löögiline rida (88 88 88 44). Käsikivilaul, urbepäeva laul

II
B.2
a
1

Ox Ox ‘ Ox Oooo. Käsikivilaul

II
B.2
a
2

Xo Xx ‘ Xx Oooo. Vorm A || RAR. Urbepäeva laul

II
B.2
b
Ava
Sulge

6-löögiline rida (88/4 88/4 88 88 44). Põllulaul, karjalaul jt

II
B.2
b
1

Xxxx ‘ Xo Xx ‘ Oooo. Vorm A || RA. Kaŕalaul

II
B.2
b
2

Xo Xx ‘ Ox Ox ‘ Oooo. Hällülaul, põllulaul jt

II
B.2
b
3

Xo Xx ‘ Ox Ox ‘ Oooo. Põllulaul (meesteviis)

II
C
Ava
Sulge

Teine poolrida 4444 (Ooxx Oooo jt)

II
C.1
Ava
Sulge

7-löögiline rida (3+4 lööki)

II
C.1
a

88 44 ‘ 44 44 (XOX ‘ OXOO/OOOO). Handa, handa, Ilolaul jt

II
C.1
b

44 88 ‘ 44 44 (XXX ‘ XXOO). Handa, handa

II
C.2
Ava
Sulge

9-löögiline rida (2+3+4 lööki)

II
C.2
a
Ava
Sulge

Üldistatud mudel XX ‘ XXX ‘ OXOO

II
C.2
a
1

44 ‘ 88 488 ‘ 44 44 (XX ‘ XXX ‘ OXOO). Pulmalaulud, lüroeepika jt

II
C.2
a
2

44~ ‘ 88 888 ‘ 44 44. Mäe ääl jt

II
C.2
b
Ava
Sulge

Üldistatud mudel OO ‘ OOO ‘ XO XX

II
C.2
b
1

44 ‘ 88 488 ‘ 44 44 . Nekrutilaul jt

II
C.2
b
2

4. 8 ‘ 88 48 ‘ 44 44 . Omma’ kuŕa’ viil kavala’

II
C.3
Ava
Sulge

10-löögiline rida (2+4+4 lööki)

II
C.3
a

4. 8 ‘ 88 88 44 ‘ 4. 8 44 (OO ‘ XXXX ‘ OOXX). Jaanilaul jt

II
C.3
b
Ava
Sulge

4. 8 ‘ 88 4 4 4 ‘ 4/88 4 4 4

II
C.3
b
1

OO ‘ OOXX ‘ OOXX. Vell´okene, noorõkõnõ

II
C.3
b
2

XX ‘ XXOO ‘ OXOO. Pulmalaul

II
C.3
c

4. 8 ‘ 44 44 ‘ 88 88 2 (OO ‘ OOXO ‘ XXOO). Nurmõlaul

II
D
Ava
Sulge

Kaheksalöögilised viisid tsesuuriga keskel (4+4 lööki)

II
D.1
Ava
Sulge

Viisi teine poolrida XXOO

II
D.1
a

Xoxx Ooxx ‘ Xo Xx Oooo. Hällü ääl

II
D.1
b
Ava
Sulge

Poolrea XXOO kordus

II
D.1
b
1

Xo Xx Oooo ‘ Xo Xx Oooo. Meeste viis. Laul laulust jt

II
D.1
b
2

Xx Ox Oooo ‘ Xx Ox Oooo. Naisteviis. Mäe ääl, jaanilaul jt

II
D.1
c

Oooo Oooo ‘ Xo Xx Oooo. Meeste viis. Hoi, velekese’ jt

II
D.2

OOXO ‘ OXOO. Meeste peolaul, põllulaul jt

II
D.3

OOXO ‘ OOXO. Vihtamineku laul

II
D.4
Ava
Sulge

Sümmeetriline HR mudel lõpufunktsiooniga X

II
D.4
a

XXOO ‘ OOXX. Saja ääl (saadi ääl)

II
D.4
b

OXOO ‘ XOXX. Põimu ääl

II
E
Ava
Sulge

Regulaarse meetrumiga viisid

II
E.1
Ava
Sulge

Kolmelöögiline meetrum

II
E.1
a
Ava
Sulge

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| Silbirütm 88 4 4

II
E.1
a
1

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 2 korda. Refräänita. Kits läts orgo jt

II
E.1
a
2

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 2 korda. Tekst RA. Liisokõnõ jt

II
E.1
a
3

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 4-5 korda. Pikk refrään. Truba Taar´a (meesteviis)

II
E.1
b

||: Xo Xxoo :|| Silbirütm 88 88 4. Vastlalaul

II
E.2
Ava
Sulge

Neljalöögiline meetrum

II
E.2
a
Ava
Sulge

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| Silbirütm 884 44 ‘ 4. 8 44

II
E.2
a
1

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 2 korda. Lüroeepika jt

II
E.2
a
2

||: Xoxx Ooxx ‘ Oooo Oooo :|| 8 korda. Truba Taar´a

II
E.2
b
Ava
Sulge

||: Xxox Oooo :|| Silbirütm 488 488 ja 488 44

II
E.2
b
1

||: Xxox Oooo :|| 3 korda. Silbirütm 488 488. Keträ, Liiso

II
E.2
b
2

||: Xxox Oooo :|| 3 korda + kadents. Silbirütm 488 44. Näiokõsõ’, noorõkõsõ’

II
E.2
c
Ava
Sulge

Silbirütmi mustrid 4. 8 44 ja 88 88 88 88

II
E.2
c
1

||: Ooox Oooo ‘ Xx Oo Xx Oo :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 44 ‘ 88 88 88 88. Kiä kotost, kullakõnõ

II
E.2
c
2

||: Xxxo Xxoo :|| 4 korda. Silbirütm ||: 4. 8 44 :||: 88 88 88 88 :|| Keträ, Liiso

II
E.3

Viielöögiline meetrum. OOOXX ‘ XXXOO. Silbirütm 88 88 88 44. Mõistatuslaul

II
E.4
Ava
Sulge

Kuuelöögiline meetrum

II
E.4
a
Ava
Sulge

Põhirida OOOOXO. Silbirütm 4. 8 44 88 88

II
E.4
a
1

||: OOOOXO :||: OOXOXO :|| Silbirütm 4. 8 44 88 88. Valge jänes jt

II
E.4
a
2

||: OOOOXO :||: OOXO :|| Silbirütm 4. 8 44 88 88. Kits lät´s orgo

II
E.4
b
Ava
Sulge

||: XOXXOO :|| Kargus jt

II
E.4
b
1

||: XOXXOO :|| 1-6 korda. Kargus

II
E.4
b
2

||: XOXXOO :|| 3 korda. Silbirütm 4. 8 44 44. Lätsi alla lilli

II
E.4
b
3

||: XXOXOO :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 88 88 4 4 . Liisokõnõ, lillekene jt

II
E.4
b
4

||: XXOXOO :|| 2 korda. Silbirütm 488 44 4. 8/44 . Neiokõsõ’, noorõkõsõ’

II
E.4
c

||: OOXXOO :|| 2 korda. Silbirütm 4. 8 88 88 44/2 . Tammekõnõ jt

III
Rütmisüsteem
Ava
Sulge

Rõhuline rütmisüsteem. Kaheksalöögilised viisiread ja laiendamata värss. Jagav rütm

III
A
Ava
Sulge

Reakordustel põhinev viisivorm. Põhirea struktuuriga refräänid

III
A.1
Ava
Sulge

Sama HR ja pikkusega read ja refräänid

III
A.1
a
Ava
Sulge

Rea Oo Xo/Oo Xx Oo kordused

III
A.1
a
1

||: Oo Xo Xx Oo :|| Üherealine viis. Sõnad ei kordu. Vöökudumine, kergotamine jt

III
A.1
a
2

||: Oo Xo Xx Oo :|| või ||: Ox Oo Xx Oo :|| Vorm A || A. Urbepäeva laul, väravamäng

III
A.1
a
3

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 2 korda. Vorm A || AA. Väravamäng

III
A.1
a
4

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 2 korda. Tekst AB || AB. Ketramine, vöökudumine

III
A.1
a
5

||: Oo Oo Xx Oo :|| 2 korda. Tekst AR || AR. Urbepäeva laul

III
A.1
a
6

||: Oo Oo Xx Oo :|| 2 korda. Tekst aaR || aaR ja AR || AR. Venna otsimise mäng

III
A.1
a
7

||: Oo Oo Xx Oo :|| 3 korda. Tekst AB || ABB. Rikas puu

III
A.1
a
8

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

III
A.1
a
9

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda. Tekst AB || ABAB. Ketruslaul

III
A.1
a
10

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda. Tekst AB || ABRR. Imed

III
A.1
a
11

||: Oo Xo/Oo Xx Oo :|| 3-5 korda. Tekst A(B) || (AB)RRR. Sõrmemähkimise mäng jt

III
A.1
a
12

||: Oo Oo Xx Oo :|| 24 korda. Korduv liitvorm. Tim-tim-timm, trum-trum-trumm

III
A.1
b
Ava
Sulge

Rea Xx Oo Xo Xx kordused

III
A.1
b
1

||: Xx Oo Xo Xx :|| Tekst A || RR. Urbepäeva laul

III
A.1
b
2

||: Ox Oo Oo Xx :|| 2 korda. Tekst AR || AR. Mõrsja kooletamine

III
A.1
b
3

||: Xx Oo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AR || ARR. Mõrsja koolõtamine

III
A.1
c
Ava
Sulge

Rea Xo Xo Xo Xx kordused

III
A.1
c
1

||: Xo Xo/Xx Xo Xx :|| Tekst A || RR. Mõrsja koolõtamine

III
A.1
c
2

||: Xo Xo Xo Xx :|| 3 korda. Tekst AB || ABR. Kulla sulamine

III
A.1
d
Ava
Sulge

||: Oo Xo/Oo Xx Oo ‘ Xx Oo :|| Teise poolrea kordusega viisid

III
A.1
d
1

||: Oo/Ox Oo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Viis A || A. “Väike naine” jt

III
A.1
d
2

||: Oo Xo Xx Oo ’ Xx Oo :|| Korduv liitvorm. Handa, handa

III
A.2
Ava
Sulge

Sama HR ja eri pikkusega read ja refräänid. Punkteeritud rütmi (4. 8) kasutamine

III
A.2
a
Ava
Sulge

Reakordused erineva rütmiga, sh silbirütm 88 88 4.8 44 . Kitselaul, linamäng

III
A.2
a
1

||: Xo Xx (Ooox) Oo Xx:|| Ahellaul. Kitselaul

III
A.2
a
2

||: Oo Xo Xx(xx) Oo(oo):|| Ahellaul. Kitselaul

III
A.2
a
3

||: (Xo Xo) Xx Xx Oo Oo :|| Ahellaul. Kitselaul

III
A.2
a
4

||: Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) :|| Linamäng

III
A.2
b
Ava
Sulge

Reakordused erineva rütmiga, sh silbirütm 4 4.8 4 . Hots´ kalina

III
A.2
b
1

||: Xo Xx Xx Oo :|| Vorm ARR || ARR. Hots´ kaliina

III
A.2
b
2

||: Xo Xo/Xx Xx Oo :|| Viisivorm ARR || ARRAARR. Hots´ kaliina

III
A.2
b
3

||: Oo Oo Xx Oo :|| Viisivorm AA || RRAR. Hots´ kaliina

III
A.2
c

||: Oo Oo Xx (Oo) :|| Silbirütm 4.8 884 . Toońuška

III
A.2
d

||: Oo Oo (Oooo) Xx Oo :|| Silbirütm 4.8 44 884 . Laul läts läbi Setomaa

III
B
Ava
Sulge

Kaherealised viisid. Kontrastsed refräänid

III
B.1
Ava
Sulge

Refräänid Ox Ox Oooo ja Oo Xx Oooo (OXOO)

III
B.1
a
Ava
Sulge

OOOO ‘ Ox Ox Oooo. Silbirütm refräänis 88 88 4 4

III
B.1
a
1

Ox Ox Ox Oo |Ox Ox Oooo| Tekst AR || AR. Sedä seto laulu jt

III
B.1
a
2

Ox Ox Ox Oo/Ox ||: Ox Ox Oooo :|| Tekst AR || ARR. Või om hallõkõnõ

III
B.1
b
Ava
Sulge

OOOO ‘ Oo Xx Oooo Silbirütm refräänis 4 4 2, 488 2, 4 4 4 4

III
B.1
b
1

OOOO ‘ Ooxx Oooo Silbirütm refräänireas 4 4 2 ja 488 2. Kitselaul jt

III
B.1
b
2

Ox Ox Ox Oo |Oo Xx Oooo| Silbirütm refräänis 4 4 4 4. Siidi-liidi

III
B.1
c
Ava
Sulge

OXOX ‘ Oo Xx Oooo Silbirütm refräänis 4 4 2

III
B.1
c
1

Oo Xx Oo Xx |Ooxx Oooo| Silbirütm refräänis 4 4 2. Vanatüdruku matus jt

III
B.1
c
2

||: Oo Xx Oo Xx ’ Ooxx Oooo :|| Tekst AB || ABRB. Lätsi läbi Serga küla jt

III
B.2
Ava
Sulge

Refräänid Xx Ox Oooo ja Xx Xx Oooo (XXOO)

III
B.2
a
Ava
Sulge

Esimene rida Oo Oo Xo Xo

III
B.2
a
1

Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo. Tekst AR või AB. Vanapoisi matus, Kull´a imä jt

III
B.2
a
2

Oo Oo Xo Xo ||: Xx Ox Oooo :|| Tekst AR || ARR. Või om hallõkõnõ

III
B.2
a
3

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| Tekst AB || ABRB. Kui minu isa ära suri jt

III
B.2
a
4

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| 3 korda. Tekst AR || AR1R2R1R2R1. Pirko käve Petserehe jt

III
B.2
b
Ava
Sulge

Esimene rida Xx Oo Xx Oo

III
B.2
b
1

Oo Xx Oo Xx ’ Xx Ox Oooo Tekst AB või aab. Ütel velel ülti ollõv jt

III
B.2
b
2

Oo Xx Oo Xx ||: Xx Ox Oooo :|| Tekst AR || ARR. Vot om hüäkene

III
C
Ava
Sulge

Kaherealised viisid teise rea rütmilise pikendamisega 88 88 44 2(2)

III
C.1
Ava
Sulge

Mudel OOOO ‘ OOOXOO(OO). Vanem diatoonika

III
C.1
a
Ava
Sulge

Viisivorm AB || AB

III
C.1
a
1

Tekst AB || AB. Kull´a mamma jt

III
C.1
a
2

Tekst RA || RA. Refrään Hoi tara, või tara (4 88 4 88)

III
C.1
b

Viisivorm AB || ABB. Kui mu kallist isatalu

III
C.1
c
Ava
Sulge

Viisivorm AB || ABAB

III
C.1
c
1

Tekst AB || ABRR. Laukõ’ summah, seto naase’

III
C.1
c
2

Tekst AB || ABRB. Esäkene, imäkene

III
C.2
Ava
Sulge

Mudel OOXX ‘ XXOXOO(OO). Uuem diatoonika

III
C.2
a

Tekst AB || AB. Oh sa illos ime tütär

III
C.2
b

Tekst RA || RA. Refrään Tilk, tilk, tilgakõnõ (4 4 88 88)

III
C.2
c

Tekst RRA || RRA. Refrään Hoi tara, poisikene… (4 88 88 88 ‘ 4 88 88 88)

Avaleht III Rütmisüsteem III.A Reakordustel põhinev viisivorm. Põhirea struktuuriga refräänid III.A.2 Sama HR ja eri pikkusega read ja refräänid. Punkteeritud rütmi (4. 8) kasutamine III.A.2.d ||: Oo Oo (Oooo) Xx Oo :|| Silbirütm 4.8 44 884 . Laul läts läbi Setomaa

III.A.2.d. ||: Oo Oo (Oooo) Xx Oo :|| Silbirütm 4.8 44 884 . "Laul läts läbi Setomaa"

Näide. Laul läts läbi Setomaa (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1989 (LP “Setu lauluema Veera Pähnapuu”, nr 14).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Oo Oo Xx Oo :|| 4 korda

R: Oooo Oooo Xxoo ’ Oo Oo Xx Oo

Silbirütm

Rida:

   

   

Refrään:

.         ’    

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Kaheksasilbiline värsirida, harva kaheksapositsioonilised lühiread

naksi / kotost / tulõ- / mahe

õga / laulu’ / laanõst / saad

Refrään

Laul läts läbi Setomaa, hõpõhelme helinäl!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AA || AA RA  (R on A laiendatud variant)

Tekst: AB || AB R1R2

Heliread

Anhemitoonilis-diatoonilise ja vanema diatoonilise helirea üleminekuvorm

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüübiks III.A.2.d on määratud seto lauluema Veera Pähnapuu tuntud laul „Laul läts läbi Setomaa“. Kuigi viis on loodud 20. sajandil, vastab see täielikult traditsioonilisele seto leelo stiilile, mistõttu sellel on kindel koht seto leelo tüpoloogias.

Viisitüüpi III.A.2.d iseloomustab refrääni silbirütmi mudel, mille üheks osaks on punkteeritud rütmiga muster .        . Punkteeritud rütmi .  kasutamine mitmeosaliste refräänide silbirütmis on üks rühma III.A.2 tunnustest. Teiseks rühma tunnuseks, mis esineb ka viisitüübis III.A.2.d, on rea muusikalise pikkuse muutmine refräänis. Sellega kaasneb korduva harmoonilise rütmi (HR) mudeli varieerimine. Viisitüüp III.A.2.d kuulub ka kõrgema tasandi rühma III.A, mille tunnusteks on kaheksapositsiooniline (sageli rõhuline) värss, sh lühiread neile omaste rütmimustridega, ja ühesuguse HR mudeli kordustel põhinev viisivorm (kusjuures seda mudelit kasutatakse nii värsiridades kui ka refräänides).

Viisitüübi III.A.2.d muusikalise vormi skeem on AA || AA RA, kus R on viisirea A rütmiline ja harmooniline variant. Täht A vastab tavalistele kaheksalöögilistele ridadele (sh lühiridadele); R on viisirea pikendatud variant rütmiga .        . Melostroofi sõnalise teksti vorm on seejuures AB || AB R1R2. See tähendab, et kõigepealt laulab eeslaulja kaks erinevat värsirida, mida koor kordab, ja sellele järgneb kaherealine refrään.

Viisitüüp III.A.2.d põhineb seto leelos laialt levinud HR mudeli Oo Oo Xx Oo kordusel (selles osas sarnaneb kirjeldatav viisitüüp näiteks viisitüübiga III.A.2.c). Refrääni esimeses reas laiendatakse HR mudelit, pikendades esimest, funktsioonil O püsivat poolrida – Oo Oo (Oooo) Xx Oo. Laulu helireaks on anhemitoonilis-diatoonilise (e-G-a-h-c) ja vanema diatoonilise (e-f-G-a-h-c) helirea üleminekuvorm, kus astmed e ja f asendavad üksteist samades positsioonides ning on sageli ebamääraselt intoneeritud.

Kuigi viisitüübis III.A.2.d, nagu kogu rühmas III.A, kasutatakse kaheksapositsioonilisi lühiridu, esineb siin üsna vähe. Lühiridu sobitatakse selles rühmas kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid. Kirjeldatavas viisitüübis esineb põhiridades lühiridu ainult laulu alguses. Refrääni teise rea („hõpõhelme helinäl“) rütmimuster on rühmas III.A kõige tavalisem     . Laulu esitamise rütmilisest maneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis samuti iseloomustab rühma III.A tervikuna.

Kommentaarid

Laulul „Laul läts läbi Setomaa“ on kaasaegses seto leelo traditsioonis eriline staatus – seda võib nimetada Setomaa mitteametlikuks hümniks. Nii esitatakse laulu tihti Setomaa tähtsate kultuuriürituste (näiteks Seto leelopäevade) lõpulauluna. Seetõttu on laulu helisalvestiste hulgas pidulikke ühendkoori esitusi (RKM, Mgn. ER 50 (20); RKM, Mgn. ER 73 (1)).

Viisi harmoonilise rütmi analüüsiga seoses juhiksin tähelepanu ühele asjaolule. Siinkohal toodud noodi- ja helinäites, Veera Pähnapuu ja Põrste koori 1989. aasta esituses, on lauljatel natuke erinev arusaam HR mudelist – torrõd laulavad enamasti mudelit Oo Oo Xx Oo, kuid killõ-partii HR on sageli Ox Oo Xx Oo (vt näidet). Ühendkooride esitustes kõlab järjekindlalt mudel Oo Oo Xx Oo, mis tundubki stiilitruum, sest mudelit tuntakse seto leelos rohkem ning seda eksponeerib ka eeslaulja osa.

Helisalvestised ja noodistused

  • RKM, Mgn. ER 43 (1) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Emmi Kasak, 1915, Maria Lõhmus, 1912, Elena Sõrmus, 1927, Efimia Tammik, 1920, Siia Mägi, 1917, Olga Kuhi, 1926, Emmi Tamm, 1920, […] (1981) [Kost om meil ilo saanu…]
  • RKM, Mgn. ER 50 (20) < Setu – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu, kogu koor (1986) [Laul läts läbi Setomaa]
  • LP “Setu lauluema Veera Pähnapuu”, 1989, nr 14 < Põrste – Priit Kuulberg < Veera Pähnapuu ja Põrste koor (1989) [Vt ka “Estonie – Chants Seto”, CD 2008, nr 15  ja Seto laulupärimus | Laul läts läbi Setomaa]
  • RKM, Mgn. ER 73 (1) < Setumaa – Hillar Peets, Anatoli Garšnek < ühendkoor, Jekaterina Lummo, snd 1916 (1992) [Laul läts läbi Setomaa, Olõ-i leelo liinast tuud õga laul laanõst saad]
  • ERA, DAT 133 (17) < Värska jm, salvestatud IX leelopäeval – Hans-Gunter Lock < Maret Vabarna, killõ Maria Raudla (2001) [Vt ka Seto laulupärimus | Laul läts läbi Setomaa]
Tagasi üles