Näide. Laul läts läbi Setomaa (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1989 (LP “Setu lauluema Veera Pähnapuu”, nr 14).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm (melostroof)
R: Oooo Oooo Xxoo ’ Oo Oo Xx Oo
Silbirütm
Rida:
Refrään:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Kaheksasilbiline värsirida, harva kaheksapositsioonilised lühiread
naksi / kotost / tulõ- / mahe
õga / laulu’ / laanõst / saad
Refrään
Laul läts läbi Setomaa, hõpõhelme helinäl!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AA
Tekst: AB
Heliread
Anhemitoonilis-diatoonilise ja vanema diatoonilise helirea üleminekuvorm
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüübiks III.A.2.d on määratud seto lauluema Veera Pähnapuu tuntud laul „Laul läts läbi Setomaa“. Kuigi viis on loodud 20. sajandil, vastab see täielikult traditsioonilisele seto leelo stiilile, mistõttu sellel on kindel koht seto leelo tüpoloogias.
Viisitüüpi III.A.2.d iseloomustab refrääni silbirütmi mudel, mille üheks osaks on punkteeritud rütmiga muster
Viisitüübi III.A.2.d muusikalise vormi skeem on AA
Viisitüüp III.A.2.d põhineb seto leelos laialt levinud HR mudeli Oo Oo Xx Oo kordusel (selles osas sarnaneb kirjeldatav viisitüüp näiteks viisitüübiga III.A.2.c). Refrääni esimeses reas laiendatakse HR mudelit, pikendades esimest, funktsioonil O püsivat poolrida – Oo Oo (Oooo) Xx Oo. Laulu helireaks on anhemitoonilis-diatoonilise (e-G-a-h-c) ja vanema diatoonilise (e-f-G-a-h-c) helirea üleminekuvorm, kus astmed e ja f asendavad üksteist samades positsioonides ning on sageli ebamääraselt intoneeritud.
Kuigi viisitüübis III.A.2.d, nagu kogu rühmas III.A, kasutatakse kaheksapositsioonilisi lühiridu, esineb siin üsna vähe. Lühiridu sobitatakse selles rühmas kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid. Kirjeldatavas viisitüübis esineb põhiridades lühiridu ainult laulu alguses. Refrääni teise rea („hõpõhelme helinäl“) rütmimuster on rühmas III.A kõige tavalisem
Kommentaarid
Laulul „Laul läts läbi Setomaa“ on kaasaegses seto leelo traditsioonis eriline staatus – seda võib nimetada Setomaa mitteametlikuks hümniks. Nii esitatakse laulu tihti Setomaa tähtsate kultuuriürituste (näiteks Seto leelopäevade) lõpulauluna. Seetõttu on laulu helisalvestiste hulgas pidulikke ühendkoori esitusi (RKM, Mgn. ER 50 (20); RKM, Mgn. ER 73 (1)).
Viisi harmoonilise rütmi analüüsiga seoses juhiksin tähelepanu ühele asjaolule. Siinkohal toodud noodi- ja helinäites, Veera Pähnapuu ja Põrste koori 1989. aasta esituses, on lauljatel natuke erinev arusaam HR mudelist – torrõd laulavad enamasti mudelit Oo Oo Xx Oo, kuid killõ-partii HR on sageli Ox Oo Xx Oo (vt näidet). Ühendkooride esitustes kõlab järjekindlalt mudel Oo Oo Xx Oo, mis tundubki stiilitruum, sest mudelit tuntakse seto leelos rohkem ning seda eksponeerib ka eeslaulja osa.
Helisalvestised ja noodistused
- RKM, Mgn. ER 43 (1) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Emmi Kasak, 1915, Maria Lõhmus, 1912, Elena Sõrmus, 1927, Efimia Tammik, 1920, Siia Mägi, 1917, Olga Kuhi, 1926, Emmi Tamm, 1920, […] (1981) [Kost om meil ilo saanu…]
- RKM, Mgn. ER 50 (20) < Setu – Vaike Sarv, Jaan Sarv < Veera Pähnapuu, kogu koor (1986) [Laul läts läbi Setomaa]
- LP “Setu lauluema Veera Pähnapuu”, 1989, nr 14 < Põrste – Priit Kuulberg < Veera Pähnapuu ja Põrste koor (1989) [Vt ka “Estonie – Chants Seto”, CD 2008, nr 15 ja Seto laulupärimus | Laul läts läbi Setomaa]
- RKM, Mgn. ER 73 (1) < Setumaa – Hillar Peets, Anatoli Garšnek < ühendkoor, Jekaterina Lummo, snd 1916 (1992) [Laul läts läbi Setomaa, Olõ-i leelo liinast tuud õga laul laanõst saad]
- ERA, DAT 133 (17) < Värska jm, salvestatud IX leelopäeval – Hans-Gunter Lock < Maret Vabarna, killõ Maria Raudla (2001) [Vt ka Seto laulupärimus | Laul läts läbi Setomaa]