III.A.2.b2. ||: Xo Xo/Xx Xx Oo :|| Viisivorm ARR || ARRAARR. "Hots´ kalina"

Näide. Hots´ kalina (lüürika), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1977 (EKRK, Fon. 96 (a17)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Xo Xo/Xx Xx Oo :|| 10 korda

Silbirütm

Rida:

   

   

     

     

Refrään:

  .  

Meetrumimudel (rida, refrään)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sh lühiread

lätsi / mõtsa / kõndi- / mahe

löüsi / poisi / põõsa / alt

Refrään

Hots´ kaliina, hots´ maliina

Liiso jalga tam hatsiida

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  ARR || ARRAARR  (R on A rütmiline variant)

Tekst: A R₁R₂ || A R₁R₂ R₃ R₄ R₁R₂

Heliread

Pooltoon-poolteisttoon- ja uuema diatoonilise helirea segavorm, uuem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.2.b₂ kuulub rühma III.A.2.b, mida iseloomustab silbirütmi mustri   .   (või .    ) kasutamine. Kõrgema tasandi rühma III.A tunnusteks on laiendamata (sageli rõhuline) kaheksapositsiooniline värss; viisivorm, mis põhineb ühe ja sama harmoonilise rütmiga (HR) rea kordustel; sama HR mudeli kasutamine põhiridades ja refräänides; kaheksapositsioonilised lühi- ja (harvemini) pikad read tekstis ja vastavad silbirütmi mustrid. Kuulumine järgmise tasandi rühma III.A.2 tähendab, et viisitüübile on iseloomulik ka punkteeritud rütmi .  kasutamine mitmeosaliste refräänide silbirütmis. Rühma III.A.2 eritunnus, mis rühma III.A.2.b viisidest puudub, on viisirea pikkuse varieerimine refräänides: vaatamata spetsiifilisele rütmile on viisitüübi III.A.2.b₂ refrääniread värsiridadega ühepikkused.

Viisitüüpi III.A.2.b₂ kuulub pikem versioon laulust refrääniga „hots´ kalina, hots´ malina” (vrd viisitüüpidega III.A.2.b₁ ja III.A.2.b₃). Selle viisi muusikalist vormi võib tähistada skeemiga ARR || ARRAARR. Täht A vastab „tavalise“ rütmiga ridadele (kaheksast silpnoodist koosnevatele ja lühiridadele) ning R tähistab neljast silpnoodist ridu rütmiga   .   . Seejuures R on A rütmiline variant, kuna neil on ühine HR. Kirjeldatava viisitüübi sõnalise teksti vormi annab edasi skeem A R₁R₂ || A R₁R₂ R₃ R₄ R₁R₂, milles allindeksid näitavad refrääni kordusi. Kooriosa pikk refrään tekib tänu kahe rea lisamisele refrääni „hots´ kalina, hots´ malina“ korduste vahele.

Viisitüüp III.A.2.b₂ põhineb HR mudeli Xo Xo/Xx Xx Oo kordustel (ses osas on kirjeldatav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.b₁). Nimetatud HR mudel kõlab melostroofi vältel 10 korda. Viisitüüpi III.A.2.b₂ on salvestatud helireaga, mida võib määratleda pooltoon-poolteisttoon-helirea ja uuema diatoonilise helirea segavormina (vt Helilaadide segunemine).

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab ka viisitüüpi III.A.2.b₂ kaheksapositsioonilise rõhulise värsi, sealhulgas lühiridade kasutamine. Erinevates esitustes on lühiridade osakaal erinev. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu „motoorsest“ esitusmaneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Kommentaarid

Viisitüüp III.A.2.b₂ on tüpoloogia materjalis esindatud kahe Veera Pähnapuu ja Põrste küla koori esitusega aastatest 1977 ja 1983. Mõlemal korral on salvestatud lüürilist laulu „Hallitanud poiss“. Varasem esitus (vt näidet) on aeglases tempos ja märgatava pooltoon-poolteisttoon-helirea häälestusega. Hilisem esitus on tunduvalt kiiremas tempos ja praktiliselt diatooniline. Märkimisväärne on, et viisitüübi lühemat versiooni III.A.2.b₁ on Anne Vabarnalt salvestatud samuti pooltoon-poolteisttoon-helireaga.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 96 (a17) < Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a., Maria Vanamets, 53 a., Anne Pähnapuu, Tatjana Vanamets, Maria Vatsk, Aleksandra Soolind, Aleksandra Pala (12.07.1977) [Hallitanud poiss; Lätsi mõtsa kõndimahe]
• EKRK, Fon. 96 (b1) < Põrste k. – Riina Pihu < Veera Pähnapuu, 62 a., Maria Vanamets, 53 a., Anne Pähnapuu, Tatjana Vanamets, Maria Vatsk, Aleksandra Soolind, Aleksandra Pala (12.07.1977) [Hallitanud poiss; Lätsi mõtsa kõndimahe] [eelmise esituse lõpp]
• RKM, Mgn. II 3820 (1) < Järvesuu v., Põrste k. – Vaike Sarv < Veera Pähnapuu, s. 1916, Manni Vanamets, s. 1919, Pelageja Vanamets, s. 1917, Tatjana Vanamets, s. 1908, Anne Pähnapuu, s. 1908 (1983) [Lätsi mõtsa kõndima, hot’s kalina, hot’s malina (Hallitanud poiss + Truudusetu naine)]