III.A.2.b. Reakordused erineva rütmiga, sh silbirütm 4 4.8 4 . Hots´ kalina

Viisitüüpide rühm III.A.2.b on rühma III.A.2 alarühm ja selle viisides leiame kõik rühma III.A.2 tunnused. Need on (1) reakordustel põhinev muusikaline vorm, (2) sama harmoonilise rütmiga (HR) viisirea kasutamine teksti põhiridades ja refräänides, (3) punkteeritud rütmi .  kasutamine refräänide silbirütmis. Viimane on rühma III.A.2 eritunnus, ülejäänud on iseloomulikud III.A rühmale tervikuna. Rühma III.A.2 ainus eritunnus, mida alarühma III.A.2.b viisides ei esine, on viisirea pikkuse varieerimine refräänides (seda leidub rühmas III.A.2.a ja viisitüüpides III.A.2.c ja III.A.2.d) – kirjeldatava rühma refräänid on vaatamata nende spetsiifilisele rütmile kaheksalöögilised nagu värsireadki.

Rühm III.A.2.b ühendab viisitüüpe, mille refräänid sisaldavad punkteeritud rütmiga silbirütmi mustrit   .    (ühes viisitüübis .    ). Tegemist on omavahel lähedaste viisidega, millega lauldakse meelelahutuslikke laule refrääniga „hots´ kalina, hots´malina“. Viisiversioonides erineb melostroofi vorm ja erineda võib ka HR mudel. Rühma III.A.2.b viisitüüpe aitavad võrrelda alltoodud melostroofide vormiskeemid ja HR mudelid. Vormiskeemides on tähega A tähistatud tavalised värsiread (kaheksa silpnoodiga või lühiread) ja tähega R refrääni ja punkteeritud rütmiga read. Mitmeosalised refräänid on alla joonitud.

III.A.2.b₁:  ARR || ARR                                Xo Xx Xx Oo

III.A.2.b₂:  ARR || ARRAARR                      Xo Xo/Xx Xx Oo

III.A.2.b₃:  AA || RRAR                                Oo Oo Xx Oo

Skeemidest ilmneb, et lähedaste viisitüüpide vormierinevus seisneb põhiliselt refrääni pikkuses ja ehituses, kusjuures refrääni laiendamise võtteks on „tavaliste“ ridade paigutamine spetsiifilise rütmiga põhirefrääni „hots´ kalina, hots´malina“ korduste vahele. HR seisukohalt on viisitüübid III.A.2.b₁ ja III.A.2.b₂ väga sarnased, versiooni III.A.2.b₃ HR mudel erineb neist märgatavalt (sellega on seotud ka teistsuguse silbirütmi – .     – kasutamine).

Märkimist väärib see, et rühma III.A.2.b viisitüüpides domineerivad refräänid tugevasti „sisuridade“ üle. Kõigi laulude refräänid on vene laenud – nii vastab refrään „hots´ kalina, hots´ malina, leisu jagada madina“ vene keeles sõnadele „хоть калина, хоть малина, в лесу ягода малина“ (‘olgu lodjapuu või vaarikas, metsas on mari vaarikas’). Samas ei pruugi siin olla tegemist muusikalise laenuga, sest viis on tüüpilises seto leelo stiilis. Vene mõju võib oletada ainult refräänide spetsiifilises rütmis.

Rühma III.A.2.b viisidele, nii nagu kogu III.A rühmale, on iseloomulikud rõhulised kaheksapositsioonilised lühiread ja neile omased kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (vt lähemalt peatükis III.A).