III.A.2.a4. ||: Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) :|| Linamäng

Näide. Linalaul (mängulaul), Evdokia Kiisik kooriga, Suure-Nedsaja k., 1972 (KKI, RLH 72:22 (1)).

Struktuursed tunnused

Harmooniline rütm (melostroof)

||: Oo Xo Xx Oo ’  Oo Xo Xx Oo ’ Oo Xo Xxxx Oo :|| 2 korda

R: Oo Xo Xx Oo ’  Oo Xo Xx Oo ’ Oo Xo Xxxx Oo (’ Oo Xo Xxxx Oo)

Silbirütm

Rida:

   

    .        

Refrään:

           ’       (   ) ’   .     (’   .    )

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

2 + 2 + 4 + 4

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sh lühiread

ütle’ / mullõ, / vele- / kene

kuis / linno / külve- / tässe

kuis / linno / sui- / tassõ

Refrään

Vot nii, vot tak, vota eta etatak, priida liina, l´oona, l´oona, (pissirotki peelo, peelo)! (varieerub)

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AAB || AAB |AAB(B)|  (B on laiendatud A)

Tekst: ABC || ABC RRR(R)   (kõik osad on 8-positsioonilised)

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline ja vanem diatooniline helirida

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.A.2.a₄ kuulub rühma III.A.2.a, millele on iseloomulik silbirütmi mustri   .     kasutamine. Kõrgema tasandi rühma III.A tunnusteks on laiendamata (sageli rõhuline) kaheksapositsiooniline värss; viisivorm, mis põhineb ühe ja sama harmoonilise rütmiga (HR) rea kordustel; sama HR mudeli kasutamine põhiridades ja refräänides, kaheksapositsioonilised lühi- ja (harvemini) pikad read tekstis ning vastavad silbirütmi mustrid. Kuulumine järgmise tasandi rühma III.A.2 tähendab, et viisitüübile on iseloomulik ka rea muusikalise pikkuse muutmine (eelkõige refräänirea “venitamine”), mille puhul säilib HR üldistatud mudel, samuti punkteeritud rütmi .  kasutamine mitmeosaliste refräänide silbirütmis.

Viisitüübiga III.A.2.a₄ lauldakse laulu „Linamäng“, mis on viisistruktuurilt üsna lähedane „Kitsõlaulule“ (vrd III.A.2.a₁, III.A.2.a₂ ja III.A.2.a₃), kuid vormiehituses on olulisi erinevusi. „Linamängu“ viisivormi võib tähistada järgmiselt: AAB || AAB |AAB(B)|, kus B on laiendatud A. Täht A vastab tavalistele kaheksalöögilistele ridadele ning B tähistab muusikaliselt laiendatud (venitatud) ridu rütmimustriga   .     . Melostroofi teksti vorm on ABC || ABC RRR(R). See tähendab, et alguses laulab eeslaulja kolm värsirida (kaks esimest värsirida korduvad igas melostroofis), millest viimane on pikendatud viisireaga ja koor kordab kõiki värsse. Järgneb kolme- või neljarealine refrään (refrääni viimane või kaks viimast rida on pikendatud viisireaga). Kõik tekstiread on kaheksapositsioonilised, kaasa arvatud lühiread ja muusikaliselt pikendatud read.

Viisitüüp III.A.2.a₄ põhineb seto leelos laialt levinud HR mudeli Oo Xo Xx Oo kordamisel. Pikkades ridades mudelit laiendatakse, pikendades kolmandat ja neljandat rõhurühma, nii et tulemuseks on harmooniline järgnevus Oo Xo Xx(xx) Oo(oo) (ses osas on kirjeldatav viisitüüp väga sarnane viisitüübiga III.A.2.a₂). Viisi lauldakse peamiselt anhemitoonilis-diatoonilise (e-G-a-h-c) ja vanema diatoonilise (f-G-a-h-c) helireaga. Esinevad ka kahe helirea üheminekuvorme, kus astmed e ja f asendavad üksteist samades viisipositsioonides, kõlades sageli ebamääraselt.

Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab viisitüüpi III.A.2.a₄ rõhuline värss ja kaheksapositsiooniliste lühiridade kasutamine, kuid „Linamängus“ esinevad need peamiselt refräänis. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu „motoorsest“ esitusmaneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on iseloomulik rühmale III.A tervikuna.

Kommentaarid

Kuna „Linamäng“ on Setomaal väga populaarne, on selle helisalvestisi tüpoloogias suhteliselt palju. Laulu „motoorse“ esitusmaneeri põhjuseks on muuhulgas laulmisega seotud rütmilised liigutused, millega näidatakse linatööde erinevaid etappe. Mängu sisu on oletatavasti laenatud vene laulumängust При долине лён (Oru juures lina). Sellele osutab ka mainitud vene laulu sõnade kasutamine refräänis – „pridal´oona l´oona, l´oona, pissirotki peelo, peelo” (при долине лён, лён, при широкой белый, белый – “oru juures lina, lina, laia juures valge, valge”). Samas on „Linamängu“ viis tüüpilises seto mängulaulude stiilis ja viisiridade harmooniline rütm Oo Xo Xx Oo on seto laulus väga levinud (vrd näiteks rühmaga III.A.1.a).

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 57 d < Meremäe v., Jermakova k. – Armas Otto Väisänen < Hedota Kullu, 53 a., ja koor (1912) [Ütle nu mulle vellekõne]
• KKI, RLH 72:16 (1) < Rõsna k. – Ruth Mirov < Olga Laanetu, Maria Kagoveer (05.07.1972)
• KKI, RLH 72:22 (1) < Suure-Nedsaja – Jaan Sarv, Eha Viluoja < Suure-Nedsaja koor, Evdokia Kiisik, Jekatariina Lummo, 55 (06.07.1972) [Linalaul]
• RKM, Mgn. II 2234 b < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Suure-Rõsna k. – Herbert Tampere < Olga Laanetu, 63 a., ja koor (02.10.1972) [Linamäng, Ütle mullõ velekene]
• RKM, Mgn. II 2617 k < Põlva raj., Värska kn., Suure-Nedsaja k., Järvesuu v. – ERR, Eha Viluoja < Evdokia Kiisik, 60 a., ja koor (1972) [Ütle mulle velekene (Linamäng)] [Sama helisalvestis, mis eelmine]
• RKM, Mgn. II 2350 m < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – V. Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Ütle mulle velekene (Linamäng)]
• RKM, Mgn. ER 49 (2b) < Setumaa – Jaan Sarv, Vaike Sarv < Värska laulukoor “Leiko” (1986) [Ütle mulle velekene]
• Noodistus: Tampere 1958 (III): 35-37 < Tonja k. – A. Garšnek < Anne Vabarna (1948)