Näide. Kitsõlaul (mängulaul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe k., 1972 (RKM, Mgn. II 2242 e).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm (melostroof)
Silbirütm
Rida:
Refrään:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
2 + 2 + 2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Kaheksasilbiline värsirida ja kaheksapositsioonilised lühiread:
küll ma / sullõ / tammõ / lövvä
õga / susi / kitsõ-i / süü’
küll ma / sullõ / vii / lövvä
ooda’, / ooda’, / härg, / härg
õga / püss / haugast / tapa-i
Refrään
Kitsõl olõ-i kiiltä, miiltä, sikal olõ-i silmi, sarvi!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Ahellaul
Viis: AAB
Tekst: AAB
Heliread
Uuem diatooniline helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.2.a3 kuulub rühma III.A.2.a, millele on iseloomulik silbirütmi mustri
Viisitüüpi III.A.2.a3 kuulub üks ahellaulu „Kitsõlaul“ versioonidest, mille vormiehitus on individuaalne. Viisivormi võib tähistada järgmiselt: AAB
Viisitüüp III.A.2.a3 põhineb kahte funktsiooni vastandava HR mudeli Xx Xx Oo Oo kordamisel. Pikkades ridades mudelit laiendatakse, lisades funktsiooni X rõhutava poolrea Xx Xx algusesse järgnevuse Xo Xo, nii et tulemuseks on harmooniline järgnevus (Xo Xo) Xxxx Oooo. HR mudeli pikema variandi harmooniliseks sisuks jääb kahe funktsiooni vastandamine Xo Xo Xxxx v. Oooo, mis meenutab D ja T vastandamist tonaalses muusikas. Selline efekt tekib ka tänu laia ulatusega uuema diatoonilise helirea d-e-fis-G-a-h-c kasutamisele, kus juhtheli fis ja subkvart d seostuvad selgesti dominandiga.
Nagu rühma III.A tervikuna, iseloomustab viisitüüpi III.A.2.a3 kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sealhulgas lühiread, mida „Kitsõlaulu“ tekstis esineb üsna palju. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu „motoorsest“ esitusmaneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on iseloomulik rühmale III.A tervikuna.
Kommentaarid
Mängulaul „Kitsõlaul“ on viisitüübiga III.A.2.a3 salvestatud Olga Ohtla ja koori esituses Mikitamäe külas 1972. aastal. „Lõõtsa stiilis“ HR mudeli ja laia ulatusega uuema diatoonilise helirea tõttu mõjub see versioon kõige hilisema muusikastiili näitena.
Helisalvestised ja noodistused
- RKM, Mgn. II 2242 e < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a., ja koor (1972) [Ooda, ooda, kits, kits] [Helisalvestist ja sõnu vt Seto laulupärimus | Kitsõlaul]