Näide. Kitsõlaul (mängulaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 73 B2).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm (melostroof)
Silbirütm
Rida:
Refrään:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Kaheksasilbiline värsirida ja kaheksapositsioonilised lühiread:
küll ma / sullõ / tammõ / lövvä
õga / susi / kitsõ-i / süü’
küll ma / sullõ / vii / lövvä
ooda’, / ooda’, / härg, / härg
õga / püss / haugast / tapa-i
Refrään
Kitsõl olõ-i kiiltä, miiltä, sikal olõ-i silmi, sarvi
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Ahellaul
Viis: A
Tekst: A
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon-helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.2.a1 kuulub rühma III.A.2.a, mida iseloomustab silbirütmi mustri
Viisitüüpi III.A.2.a1 kuulub üks ahellaulu „Kitsõlaul“ versioonidest, millel on individuaalne vormiehitus. Viisivormi võib tähistada järgmiselt: A
Viisitüüp III.A.2.a1 põhineb HR mudeli Xo Xx Oo Xx kordamisel. Pikkades ridades seda mudelit laiendatakse, lisades keskele Ooox (mis pikendab rea keskel olevat O funktsiooni), nii et tulemuseks on harmooniline järgnevus Xo Xx (Ooox) Oo Xx. Viisi lõpufunktsioon („toonika“) on HR skeemis tähistatud X-ga, kuna tegemist on pooltoon-poolteisttoon-laadiga, kus funktsiooniga X on seotud astmekompleks (d)-fis-ais. Seto arhailise helirea kasutamine võib vihjata selle „Kitsõlaulu“ versiooni vanemale päritolule.
Nagu III.A rühma tervikuna, iseloomustab viisitüüpi III.A.2.a1 kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sealhulgas lühiread, mida „Kitsõlaulu“ tekstis esineb üsna palju. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu „motoorsest“ esitusmaneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on iseloomulik rühmale III.A tervikuna.
Kommentaarid
Viisitüüp III.A.2.a1 on tüpoloogias esindatud ainult ühe esitusega, mis on salvestatud Meremäe vallast pärit Ir´o Liiviku ja tema kaaslauljate esituses Tallinnas 1937. aastal. Ir´o Liiviku helisalvestiste hulgas on mitmeid pooltoon-poolteisttoon-helireaga viise, nende seas ka sellised, mida enamasti lauldakse anhemitooniliste ja diatooniliste heliridadega. „Kitsõlaulu“ puhul tekib küsimus, kas tegemist on vanema viisiga, kui võiks arvata laulu anhemitooniliste ja diatooniliste esituste põhjal, või kasutas Liivik arhailist pooltoon-poolteisttoon-helirida ka uuemas laulurepertuaaris.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Pl. 73 B2 < Meremäe v. – Herbert Tampere, August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a., Mar’t’su Ojaots, 48 a., Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Kitsõ laul]