Näide. Kitsõlaul (mängulaul), Irina (Ir´o) Liivik kooriga, Meremäe v., 1937 (ERA, Pl. 73 B2).
Struktuursed tunnused
Harmooniline rütm (melostroof)
Silbirütm
Rida:
Refrään:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Kaheksasilbiline värsirida ja kaheksapositsioonilised lühiread:
küll ma / sullõ / tammõ / lövvä
õga / susi / kitsõ-i / süü’
küll ma / sullõ / vii / lövvä
ooda’, / ooda’, / härg, / härg
õga / püss / haugast / tapa-i
Refrään
Kitsõl olõ-i kiiltä, miiltä, sikal olõ-i silmi, sarvi
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Ahellaul
Viis: A
Tekst: A
Heliread
Pooltoon-poolteisttoon-helirida
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.A.2.a1 kuulub rühma III.A.2.a, mida iseloomustab silbirütmi mustri
Viisitüüp III.A.2.a1 kujutab endast ahellaulu „Kitselaul“ ühte versioonidest, millel on individuaalne vormiehitus. Viisivormi võib tähistada järgmiselt – A
Viisitüüp III.A.2.a1 põhineb HR mudeli Xo Xx Oo Xx kordamisel. Pikades ridades laiendatakse seda mudelit, lisades keskele Ooox (mis pikendab rea keskel olevat O funktsiooni), nii et tuleb välja harmooniline järgnevus Xo Xx (Ooox) Oo Xx. Viisi lõpufunktsioon („toonika“) on tähistatud HR skeemis X-ga, kuna tegemist on pooltoon-poolteisttoon-laadiga, kus funktsiooniga X on seotud astmekompleks (d)-fis-ais. Seto arhailise helirea kasutamine võib vihjata selle „Kitselaulu“ versiooni vanemale päritolule.
Viisitüüpi III.A.2.a1, nagu ka terve rühma III.A, iseloomustab kaheksapositsiooniline rõhuline värss, sh lühiread, mida esineb „Kitselaulu“ tekstis päris palju. Lühiridu sobitatakse kaheksalöögilise viisireaga (meetrumimudeliga 2 + 2 + 2 + 2), mille tulemusena tekivad kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid (need on välja kirjutatud eespool). Laulu esitamise „motoorsest“ maneerist, rütmivältuste proportsionaalsusest ja veerandnootidega refräänist tuleneb selle viisitüübi kahetasandiline meetrumipulsatsioon, mis on samuti ka terve rühma III.A tunnus.
Kommentaarid
Viisitüüp III.A.2.a1 on esindatud selles tüpoloogias ainult ühe esitusega, mida salvestati Ir´o Liiviku ja tema kaaslauljate esituses Meremäe vallas 1937. aastal. Ir´o Liiviku helisalvestiste hulgas on palju pooltoon-poolteisttoon-helireaga viise, sh ka neid, mida enamasti lauldakse anhemitooniliste ja diatooniliste heliridadega. „Kitselaulu“ puhul tekib küsimus, kas tegemist on vanema viisiga, kui võiks arvata selle anhemitooniliste ja diatooniliste esituste järgi, või kasutas Liivik arhailist pooltoon-poolteisttoon-helirida ka uuemas laulurepertuaaris.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Pl. 73 B2 < Setu, Meremäe v. – Herbert Tampere; August Pulst < Ir’o Liivik, 41 a.; Mar’t’su Ojaots, 48 a.; Tepa Vahvik, 43 a. (05.1937) [Kitsõ laul]