III.A.2. Sama HR ja eri pikkusega read ja refräänid. Punkteeritud rütmi (4. 8) kasutamine

Rühma III.A.2 viisitüübid põhinevad, nagu kogu rühmas III.A, sama harmoonilise rütmiga (HR) ridade kordustel, kusjuures nii põhiridades kui ka refräänides kasutatakse sama HR mudelit. Rühma III.A.2 erinevus rühmast III.A.1 seisneb erilise rütmiga mitmeosalistes (kaks kuni kuus viisirida) refräänides, mille osad (read) võivad olla kas pikemad või harva ka lühemad kui tavaline kaheksalöögiline rida. Oluline on, et seejuures jääb pikkuselt „ebastandardse“ rea HR põhimõtteliselt samaks nagu viisi tavalistes ridades (kaheksalöögiliste ridade HR mudeli laiendamise kohta vt III.A.2 rühma viisitüüpide kirjeldustest). Veel üheks rühma III.A.2 iseloomulikuks tunnuseks on punkteeritud rütmi .  kasutamine refräänides. Sellised silbirütmi mustrid esinevad kirjeldatava rühma kõikides viisitüüpides.

Rühm III.A.2 jaguneb alarühmadeks vastavalt konkreetse punkteeritud rütmiga rütmimudeli kasutamisele viisides. Nii ühendab rühma III.A.2.a viisitüüpe silbirütmi muster   .    . Sellesse rühma kuuluvad ahellaulu „Kitselaul“ kolm versiooni ja mängulaul „Linamäng“. Silbirütm   .   iseloomustab laule refrääniga „hots´ kalina, hots´ malina“, mille versioonid moodustavad rühma III.A.2.b. Veel kuuluvad rühma III.A.2 kaks viisitüüpi, mis ei moodusta rühma, ehkki neil on struktuurseid ühisjooni – need on mitmeosalise refrääniga „Toonuška leelo…“ (III.A.2.c) ja Veera Pähnapuu tuntud laul „Laul läts läbi Setomaa“ (III.A.2.d). Mõlemas laulus esineb samuti punkteeritud rütmiga ridu – rütmimuster .     laulus „Toonuška“ ja rütmimuster .        Pähnapuu laulus.

Nagu kogu III.A rühmas, kasutatakse rühmas III.A.2 kaheksapositsioonilist rõhulist värssi, sealhulgas lühiridu neile omaste kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevate rütmimustritega (üksikasjalikumalt vt III.A). Lühiridades esineb kõige sagedamini rütmimuster     . Kuna rütmivältused on proportsionaalses vahekorras ning esitus on enamasti „motoorse“ iseloomuga, tekib lauludes kahetasandiline (kaheksandik- ja veerandnootides) meetriline pulsatsioon. Rühma III.A.2 viisides toetavad seda rütmitunnetust refräänide erilised rütmid – eespool toodud silbirütmi mudelite puhul võib märgata, et meetrumiühikuna on neis ülekaalus veerandnoot.

Rühma III.A.2 viisitüüpe kasutatakse enamasti meelelahutuslikus repertuaaris, sh mängu- ja naljalauludes. Mitme refrääni sõnades leiame vene laene (hots´ kalina, pridal´oona loona, oi dotsuška jt) ja „Linamängu“ puhul on teada, et eksisteerib väga sarnane vene laulumäng При долине лён, kust ongi laenatud refrääni sõnad. Samas vastavad laulude viisid seto leelo stiilile ning kasutavad seto laulus laialt levinud HR mudeleid. Millised on nende viiside konkreetsed prototüübid vene rahvalaulus, tuleks tulevikus lähemalt uurida, üldisem vene stiili mõju võiks väljenduda aga punkteeritud rütmi kasutamises.