III.B.2.a4. ||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| 3 korda. Tekst AR || ARRRRR. "Pirko käve Petserehe" jt

Näide. Pirko käve Petserehe (lüürika), Veera Aida kooriga, Obinitsa k., 1972 (RKM, Mgn. II 2326 g).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xxxx Oooo :|| 3 korda

Silbirütm

||:     ’ .     :|| 3 korda

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refräänid

R1: Hoodiriidi ralla!

R2: Ts´uhka, ts´uhka, n´uhka, n´uhka!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || ABABAB

Tekst: AR1 || AR1R2R1R2R1

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.a4 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B, mis ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, kus teine rida kujutab endast enamikul juhtudel harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastset refrääni. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.B.2, mille tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (antud juhul Xx Xx Oooo), ja rühma III.B.2.a, mille viiside esimese rea HR üldistatud mudel on OOXX (Oo Oo Xo Xo).

Kirjeldav viisitüüp erineb rühma III.B.2.a teistest tüüpidest põhiliselt melostroofi ehituse poolest – vorm AB || ABABAB viisis ja AR1 || AR1R2R1R2R1 tekstis. Skeemidest on näha, et viisi kaherealine vormiüksus kõlab melostroofis neli korda, et korduva viisiüksuse tekst on üherealine refrääniga (AR1, kus refrään R1 on „hoodiriidi ralla”) ning et kahel viimasel kordusel asendatakse värsirida lisarefrääniga (nii tekib ridade paar R2R1, kus R2 sõnadeks on „ts´uhka, ts´uhka, n´uhka, n´uhka”). Seega ühendatakse selles viisitüübis refräänisõnadega nii teist kui ka esimest viisirida. Teise viisirea refräänifunktsioon on seotud spetsiifilise rütmiga .     (R1), mis on tüüpiline rühma III.B.2.a viisidele; esimese viisirea refrään (R2) koosneb aga kaheksast lühikesest silpnoodist nagu tavalise värsirea puhul. Eelöeldu illustreerib üldisemat tähelepanekut, et rühma III.B.2.a viisitüüpides on viisi ja teksti ehitus üksteisest küllaltki sõltumatu selles mõttes, et refräänifunktsioon ei ole rangelt seotud viisi esimese või teise reaga.

Viisitüübi III.B.2.a4, nagu ka terve rühma III.B.2.a, äratuntavaks jooneks on meloodiline kontuur. Esimese rea meloodiline variant g-g-g-g-a-g-fis-e on tüüpiline selle rühma kõikidele viisidele (kuigi võib natuke varieeruda). Meloodilise liini tähtsust kinnitab ka killõ-partii liikumine põhiviisiga paralleelsetes tertsides, mis üldiselt ei ole seto lauludes tavaline. Viisi teine rida (refräänirida R1) on rühma III.B.2.a kontekstis natuke erinev, mis on seotud ka HR variandiga – tavalise mudeli Xx Ox Oooo asemel on lihtsustatud järgnevus Xx Xx Oo Oo (üldistatud mudeliks jääb XXOO).

 Meloodilise aspekti olulisust viisitüübi identiteedis võib pidada seto uuema muusikalise stiili tunnuseks. Uuema stiili teisteks tunnusteks on laia ulatusega uuem diatooniline helirida, euroopalikku funktsionaalharmooniat meenutavad HR järgnevused (sh korduva vormiüksuse üldmudel OOXX ’ XXOO, mis assotsieerub nn „küsimus-vastus“ struktuuriga TD’DT) ja proportsionaalne rõhuline rütm ja meetrum, mis on seotud ka rõhulise värsi kasutamisega (vt III rütmisüsteem).

Kommentaarid

Viisitüüp III.B.2.a4 on esindatud selles tüpoloogias kahe esitusega, mis on salvestatud Setomaa erinevates paikades (Petseri rajoonis ja Meremäe vallas) 1970. aastates.

Helisalvestised ja noodistused

  • EKRK, Fon. 72 (a1) < Setu, Kolo k. – Udo Kolk < Aleksandra Oja, 54 a.; Veera Marjapuu, 57 a.; Anna Kand, 60 a.; Maria Sirel, 56 a.; Anne Saarna, 50 a. (15.07.1971) [regilaul; Imed; Lätsi Vilolõ ilolõ]
  • RKM, Mgn. II 2326 g < Setu, Võru raj. Obinitsa k. Meremäe v. – Ingrid Rüütel < Veera Aida, 45 a.; Maria Muiste, 46 a.; Veera Lillak, 53 a.; Maria Mahno, 47 a.; Darja saaremets, 61 a.; Taali Toom (1972) [Pirko käve Petserehe]
Tagasi üles