III.B.2.a3. ||: Oo Oo Xo Xo ’ Xx Ox Oooo :|| Tekst AB || ABRB. "Kui minu isa ära suri" jt

Näide. Kui minu isa ära suri (lüürika), Anni Sillaorg kooriga, Haudjasaare k., 1967 (RKM, Mgn. II 1634 c).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xo Xo ’ Xxox Oooo :||

Silbirütm

||:     ’     :||

        jt

Refrääni variant:    

Meetrumimudel (rida)

2 + 2 + 2 + 2

Värsirea ehitus

Kaheksapositsiooniline rõhuline värss

Refräänid

Oi roi, roi, roi, roi, roi, roi, roi!

Hoi-lili, hoi-lili, hoi-li-lii!

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis:  AB || ABAB

Tekst: AR || ABRB

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp III.B.2.a₃ kuulub kõrgema tasandi rühma III.B, mis ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, kus teine rida kujutab endast enamikul juhtudel harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastset refrääni. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.B.2, mille tunnuseks on viisi teise rea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel XXOO (enamasti vormis Xx Ox Oooo), ja rühma III.B.2.a, mille viiside esimese rea HR üldistatud mudel on OOXX (Oo Oo Xo Xo).

Kirjeldav viisitüüp erineb rühma III.B.2.a teistest tüüpidest põhiliselt melostroofi ehituse poolest – vorm AB || ABAB viisis ja AB || ABRB tekstis, mis tähendab, et viisi kaherealine vormiüksus AB kõlab melostroofis kolm korda, laulutekst on seejuures kaherealine (AB) ja viimasel kordusel asendatakse selle esimest värsirida refrääniga (RB). Seega ühendatakse selles viisitüübis refräänisõnadega mitte teist viisirida, nagu tavaline, vaid esimest; teist värsirida sobitatakse aga kaheksasilbilise värsiga. See mõjutab viisi silbirütmi. Teine rida, mis, olles refrääni funktsioonis, on tavaliselt spetsiifilise, pikemate vältustega rütmiga, koosneb kirjeldavas viisitüübis kaheksast lühikesest silpnoodist. Esimese rea refrääni funktsioon ei mõjuta selle silbirütmi, kui refrään on kaheksasilbiline – näiteks „oi roi, roi, roi, roi, roi, roi, roi”. Kui refräänisõnadeks on aga “hoi-lili, hoi-lili, hoi-li-lii”, siis tekib spetsiifiline rütm     . Eelöeldu illustreerib üldisemat tähelepanekut, et rühma III.B.2.a viisitüüpides on viisi ja teksti ehitus üksteisest küllaltki sõltumatu selles mõttes, et refräänifunktsioon ei ole rangelt seotud viisi esimese või teise reaga.

Viisitüübi III.B.2.a₃, nagu ka terve rühma III.B.2.a, äratuntavaks jooneks on meloodiline kontuur. Esimese rea meloodiline variant g-g-e-e-a-g-fis-e ja teise rea variant d-d-h-a-g-g-g-g on mõlemad tüüpilised selle rühma viisidele. Meloodilised read varieeruvad mingil määral, kuid variantide ühine mudel on ilmne. Meloodilise aspekti olulisust viisitüübi identiteedis võib pidada seto uuema muusikalise stiili tunnuseks. Uuema stiili teisteks tunnusteks on laia ulatusega uuem diatooniline helirida, euroopalikku funktsionaalharmooniat meenutavad HR järgnevused (sh korduva vormiüksuse üldmudel OOXX ’ XXOO, mis assotsieerub nn „küsimus-vastus“ struktuuriga TD’DT) ja proportsionaalne rõhuline rütm ja meetrum, mis on seotud ka rõhulise värsi kasutamisega (vt III rütmisüsteem).

Kommentaarid

Viisitüüp III.B.2.a₃ on esindatud käesolevas tüpoloogias kolme esitusega, mis olid salvestatud 1967. ja 1977. aastate vahel erinevatelt leelokooridelt. Kahel juhul on tegemist lauluga „Kui minu isa ära suri“ ja ühel lauluga „Käve teeda käärulista“; mõlemad laulud kuuluvad uuema meelelahutusliku repertuaari hulka.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 1634 c < Setu, Põlva raj. Haudjasaare k. – Udo Kolk < Anni Sillaorg; koor (1967) [Kui minu isa ära suri]
• RKM, Mgn. II 2256 b < Setumaa, Põlva raj., Mikitamäe k/n., Mäe v., Laosina k. < Maria Asu, 71 a.; koor (1972) [uuem rahvalaul; Kui mu isa ärä surri]
• RKM, Mgn. ER 22 (6) < Setumaa – Aino Strutzkin < ?; koor (20.08.1977) [Käve teeda käärulista] [Veera Pähnapuu ja koor, leelopäeval 1977] [vt samuti Seto laulupärimus | Käve teedä käärolist]