Näide 1. Lätsi läbi Serga külä (lüürika), Jekaterina (Kati) Lummo kooriga, Nedsäjä k., 1972 (RKM, Mgn. II 2232 c).
Näide 2. Lätsi läbi Serga külä (lüürika), Jefimia (Hemmo) Leigri segakooriga, Helbi k., 1972 (RKM, Mgn. II 2298 g).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Silbirütm
Põhiskeem:
Meetrumimudel (rida)
2 + 2 + 2 + 2
Värsirea ehitus
Kaheksapositsiooniline rõhuline värss, mis enamasti algab eellöögiga; teine rida on 6-silbiline (viimane silp on venitatud); esineb positsioonide jagamist kaheks silbiks.
Refräänid
Oi kõnna, kõnna, kõ(t)sa-kõ(t)sa, kõnna!
Ai kõssa, kõnna, kõssa-kõssa, kõnna!
Viisi ja teksti vorm (melostroof)
Viis: AB
Tekst: AB
Heliread
Uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp III.B.1.c2 kuulub kõrgema tasandi rühma III.B, mis ühendab kahest kaheksalöögilisest reast koosnevaid viise, kus teine rida kujutab endast enamikul juhtudel harmooniliselt ja rütmiliselt kontrastset refrääni. Kirjeldav viisitüüp kuulub ka rühma III.B.1, mille tunnuseks on teise viisirea harmoonilise rütmi (HR) üldistatud mudel OXOO. Rühma III.B.1.c esindajana iseloomustab viisitüüpi III.B.1.c2 esimese rea HR üldistatud mudel OXOX. Viisitüübi individuaalseks tunnuseks selles rühmas, mis eristab seda viisitüübist III.B.1.c1 on teksti vorm AB
Viisitüüp III.B.1.c2 on viisitüübi III.B.1.c1 laiendatud versioon, kus muutub mitte ainult kooriosa pikkus, vaid ka põhiteksti ja refrääni asukohad melostroofis. Viisi seisukohalt kõlab kahest kontrastsest reast koosnev vormiüksus melostroofis kolm korda – üks kord eeslaulja osas ja kaks korda kooriosas (vormiskeem AB
Viisitüüp III.B.1.c2, nagu ka sama rühma viisitüüp III.B.1.c1, kuulub seto uuema meestelaulu stiili. Selle esitused on uuemas diatoonilises laadis d-e-fis-G-a-h-(c), mis sisaldab mitte ainult „juhtheli“ fis, vaid ka „dominandibassi“ d. Harmoonilised funktsioonid vahelduvad siin veerandnootides – Oo Xx Oo Xx ’ Oo Xx Oooo, meenutades funktsionaalharmoonia järgnevust TDTD ’ TDTT. Harmooniline rütm toetab rütmisüsteemi proportsionaalsust, rõhulisust ning „jagatavust“ (vt III rütmisüsteem). Pealegi on sellele viisitüübile iseloomulik ka kaheksandiknootide jagamine 16-nootideks, mida esineb tihti seto vanemates meestelauludes (vt näiteks viisitüüpi II.D.2). Meloodiline liikumine rõhutab samuti harmooniat, korrates noote ja liikudes „dominandibassi“ ja „toonika“ vahel. Ühe tüüpilise meestelaulu võttena esinevad siin järjekindlalt eellöögid värsiridadele ja refräänile.
Kommentaarid
Viisitüübiga III.B.1.c2 lauldakse peamiselt laulu „Lätsi läbi Serga külä“. Kuigi laul kuulub muusikalise stiili järgi meeste repertuaari, esitavad seda tihti ka naised.
Helisalvestised ja noodistused
- ERA, Fon. 55 d < Setu, Meremäe v., Duplevo k. – Armas Otto Väisänen < Jakko Olli, 16 a.; koor (1912) [regilaul; Vennad, kas te teate]
- RKM, Mgn. II 1634 a < Setu, Põlva raj. Haudjasaare k. – Udo Kolk < Ustinja Nõmmemaa; koor (1967) [Lätsin läbi Serga küla]
- RKM, Mgn. II 2232 c < Setu, Põlva raj., Värska k/n., Nedsäjä k., Järvesuu v. – Herbert Tampere < Jekaterina Lummo, 56 a.; koor (1972) [Lät’si läbi Serga külä]
- RKM, Mgn. II 2298 g < Setu, Võru raj. Helbi k. Meremäe v. – Kristi Salve < Jefimia (Hemmo) Leigri, 66 a.; koor (1972) [Lätsi läbi Serga küla]
- RKM, Mgn. II 2326 c < Setumaa, Võru raj., Meremäe v., Obinitsa k. – Ingrid Rüütel < Veera Aida, 45 a.; Maria Muiste, 46 a.; Veera Lillak, 53 a.; Maria Mahno, 47 a.; Darja Saaremets, 61 a.; Taali Toom (1972) [uuem rahvalaul; Lätsi läbi Serga küla]
- RKM, Mgn. ER 53 (6) < Setu, Meremäe v. – Jaan Sarv < Alla Muiste; Meremäe koor (1972) [Lätsi läbi Serga küla]
- EKRK, Fon. 88 (a7) < Setu, Uusvada k. – Üllar Ende < Matro Pai, 65 a.; Nati Rimm, 77 a. (07.1974) [regilaul; Läti mi läbi Serga külä]