Näide. Kiä kotost, kullakõnõ (mängulaul), Liidia Auli kooriga, Vorobi k., 1968 (EKRK, Fon. 50 (b5)).
Struktuursed tunnused*
Harmooniline rütm
Silbirütm
Värsirea ehitus
Laiendatud värsirida abcdcd, rõhuline värss
kiä / kotost, / kulla- / kõnõ, / kulla- / kõnõ
Viisi ja teksti vorm
Viis: AA (fraaside kaupa abab)
Tekst: AB
Heliread
Uuem diatooniline helirida
* Vaikimisi kooriosa piires
Viisitüübi kirjeldus
Viisitüüp II.E.2.c1 on üks kahest rühma II.E.2.c kuuluvast viisist, mida iseloomustab kahe silbirütmi mustri –
Viisitüübi II.E.2.c1 eritunnuseks on selle viisivorm, mida väljendab skeem abab, kus a ja b tähistavad rühma II.E.2.c eespool toodud silbirütmi mustreid. Teisisõnu kõlab viisireas kaks korda kahest neljalöögilisest fraasist koosnev silbirütmi mudel
Viis ja tekst on kaherealised. Värsirida on laiendatud teise poolrea kordusega: „kiä / kotost, / kulla- / kõnõ, / kulla- / kõnõ“ (värsistruktuur abcdcd). Laulu esimestes melostroofides kasutatakse poolridu „kullakõnõ“ ja „mar´akõnõ“ omamoodi refräänina, mis järgneb põhiteksti poolreale, kuid edaspidi hakkab teise poolrea tekst igas reas muutuma. Tegemist on rõhulise värsiga, mistõttu rea teises neljalöögilises fraasis tekivad rütmivariandid
Viisitüübi II.E.2.c1 ainus leitud helisalvestus on uuemas diatoonilises laadis e-fis-G-a-h. Sellel on minoorne värving tänu astme e regulaarsele kasutamisele meloodilises kontekstis, mis viitab laadi „toonikale“.
Kommentaarid
Viisitüüp II.E.2.c1 on salvestatud Vorobi külas 1968. aastal. Tegemist on mängulauluga „Venna otsimine“, mida esitatakse ka teiste viisitüüpidega (vrd näiteks viisitüübiga I.C.2.b3, kus refrääni HR on sarnane – Xx Oo Xx Oo). Kirjeldatava viisitüübi stiil tundub olevat hilisema päritoluga ning selles võib oletada vene laulude mõju – sellele viitab rütmiline kontrast fraaside vahel, punkteeritud rütm
Helisalvestised ja noodistused
- EKRK, Fon. 50 (b5) < Vorobi k. – Udo Kolk < Liidia Auli, 42 a., Anna Männapuu, 47 a., Leida Tarend, 60 a. (18.07.1968) [Kiä kotost, kullakõnõ, kullakõnõ?]