II.E.1.a3. ||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 5-6 korda. Pikk refrään. "Truba Taar´a" (meesteviis)

Näide. Truba Taar´a (lüürika), Olga Lohk kooriga, Uusvada k., 1990 (ERA, DH 221 (16)).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 5-6 korda

Eelviimane kord lühendatult: Xo Xx Xx Oo/Xx

Silbirütm

||:     ’     :|| (4-5 korda) +     ’    ’      

Värsirea ehitus

Põhirida on enamasti laiendatud (abcd)

mia_ks / viga meil / veerä- / tellä

Refrään

Koosneb viiest reast:

Truba Taaŕa, armas Maaŕa, kiisla noorik, vell´o veli, munapudõr mu sõsari, mis sa muistõ mullõ tulõ-s, kui ma kosõ sinno kolmõhavva

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A || (A)AAAA₁A

Tekst: A || (A)RRRRR

Heliread

Uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.1.a₃ on üks kolmest rühma II.E.1.a viisitüübist. Seda iseloomustab korduv harmoonilise rütmi (HR) mudel Xo Xxxx ‘ Ox Oooo, millele vastavad kaks kolmelöögilist motiivi silbirütmiga     . Viisitüüp kuulub järgmise tasandi rühma II.E.1, mille tunnuseks on regulaarne kolmelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja viisivorm, mis koosneb kolmelöögilistest vormiüksustest. Rühm II.E.1 kuulub omakorda kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub ühepikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Viisitüübiga II.E.1.a₃ esitatakse laialt tuntud laulu „Truba Taar´a“. Kirjeldatav viisitüüp tundub olevat selle laulu meesteviis. Naisteviisiks on viisitüüp II.E.2.a₂, mis kuulub samasse regulaarse meetrumiga viiside rühma II.E. Laulu eritunnuseks on pikk mitmeosaline refrään (sõnu vt eespoolt), mis muusikaliselt koosneb reapikkuse HR mudeli kordustest. Viisitüübis II.E.1.a₃ on selleks mudeliks Xo Xxxx ‘ Ox Oooo ning kooriosas kõlab mudel viis korda, millest eelviimane kordus on lühendatud – Xo Xx Xx Oo.

Eeslaulja laulab ainult põhiteksti, koor kordab või ei korda värssi ja seejärel laulab viierealist refrääni. Refrääni kahes viimases reas muudetakse korduva motiivi silbirütmi – eelviimases reas on kaheksa lühikest silpnooti (   ) ning viimase rea alguses on motiivi     asemel motiiv    (viimane võte meenutab viisitüüpe II.E.1.a₁ ja II.E.1.a₂). Põhiteksti rida võib olla ühe silbi võrra laiendatud (struktuur abcd). Refräänis värsiridu ei laiendata, sest kõik viisiread koosnevad kaheksast silpnoodist, v.a viimane kümnesilbiline rida.

Viisitüübis II.E.1.a₃ kasutatakse uuemat diatoonilist helirida (d-e-fis-G-a-h-c) ning harmoonia meenutab sageli mažoori toonikat ja dominanti. Samas on meeste vanematele esitustele iseloomulik astme a kõrgendamine killõ partiis, mis annab laadile pooltoon-poolteisttoon-helirea värvingu (fis-G-↑a-h).

Kommentaarid

Viisitüüp II.E.1.a₃ on salvestatud meeste ja segakooride esitustes, ilma meesteta laulavad naised seda harva.

Helisalvestised ja noodistused

• EKRK, Fon. 10 (1) < Uusvada k. – Udo Kolk < Aleksei Leim; meeskoor (1958) [Naakõ-ks, poisi, mi laulõmahe!]
• RKM, Mgn. II 1882 d < Võru raj., Uusvada k. – Ingrid Rüütel < Jefim Luuga, 76 a.; Jakob Kadak, 74 a.; Aleksei Leim, 53 a.; Nikolai Kadak, 47 a.; Nikolai Rimm, 48 a. (1970) [Ole_ks muret mullõ]
• EKRK, Fon. 76 (a11) < Serga k. – Udo Kolk < Anna Möldri, 57 a., Maria Möldri, 53 a., Anastasia Savimägi, 53 a., Ivan Hallapuu, 74 a. (09.08.1972) [Jättü-i maalõ laulõmista, Truba Taarja…]
• EKRK, Fon. 82 (b10) < Saagri k. – Paul Hagu < Jüri Vetemäe, 67 a., Okse Kukk, 66 a., Anne Vetemäe, 63 a. (21.07.1973) [Truba Taar’a, anna-ks Maar’a…]
• ERA, DH 221 (16) < Uusvada k. – Vaike Sarv ja Kari Hakala < Olga Lohk, killõ Maria Möldri ja koor (7.–8.05.1990) [Truba Taar´a] [Vt samuti Seto laulupärimus | Truba Taaŕa]