II.E.1.a2. ||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 2 korda. Tekst RA. "Liisokõnõ" jt

Näide 1. Liisokõnõ sa lillikõnõ (lüürika), Jako Olli kooriga, Tupleva k., 1913 (ERA, Fon. 71 a).

Näide 2. Mõistatuslaul (mängulaul), Veera Pähnapuu kooriga, Põrste k., 1973 (RKM, Mgn. II 2351 h).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Xo Xxxx ‘ Ox Oooo :|| 2 korda

Silbirütm

    ’     ’    ’      

                               

Värsirea ehitus

Laiendatud regivärss abcd

Liiso- / kõnõ sa / lille- / kene

Refrään

Trii-trii trilla, trai-trai tralla

Rai-rai, rai-rai, rai-rai, rai-rai

La-la-lalla, la-la-lalla

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: A(A₁) || AA₁

Tekst: (R)A || RA

Heliread

Anhemitoonilis-diatooniline ja uuem diatooniline helirida

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.1.a₂ on üks kolmest rühma II.E.1.a viisitüübist. Seda iseloomustab korduv harmoonilise rütmi (HR) mudel Xo Xxxx ‘ Ox Oooo, millele vastavad kaks kolmelöögilist motiivi silbirütmiga     . Viisitüüp kuulub järgmise tasandi rühma II.E.1, mille tunnuseks on regulaarne kolmelöögiline meetrum (löökideks on veerandnoodid) ja viisivorm, mis koosneb kolmelöögilistest vormiüksustest. Rühm II.E.1 kuulub omakorda kõrgema tasandi rühma II.E, kuhu on koondatud regulaarse meetrumiga viisid, mille vorm moodustub samapikkustest kolme- kuni kuuelöögilistest, sageli ka korduvatest vormiüksustest. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad rütmimustrid.

Viisitüübi II.E.1.a₂ kooriosas kõlab mudel Xo Xxxx ‘ Ox Oooo kaks korda ja motiiv     vastavalt neli korda ühe variandiga – kolmandal korral võib motiiv olla asendatud rütmifiguuriga    või    , seejuures HR jääb samaks. HR mudeli puhul äratab tähelepanu selle sümmeetrilisus – mudeli pooled suhestuvad omavahel kui inversioonid (sellest on detailsemalt kirjutatud viisitüübi II.E.1.a₁ kirjelduses).

Viisitüüp II.E.1.a₂ erineb viisitüübist II.E.1.a₁ praktiliselt ainult selle poolest, et kirjeldatavas viisitüübis kasutatakse refrääni, mis kõlab fraasi Xo Xxxx ‘ Ox Oooo esimesel läbilaulmisel nii eeslaulja kui ka kooriosas (viisivorm RA || RA). Refrääniks võib olla „trii-trii trilla, trai-trai tralla“, „rai-rai, rai-rai, rai-rai, rai-rai“ jms, kusjuures refräänil ei ole iseseisvat muusikalist väljendust – seda lauldakse põhiviisiga. Sarnast põhimõtet järgivad paljud III rütmisüsteemi viisid, eriti rühmas III.A. Põhiteksti värsirida laiendatakse lisasilpidega teises rõhurühmas, tänu millele tekivad eespool mainitud rütmimotiivi variandid.

Viisitüübi II.E.1.a₂ esitustes esineb anhemitoonilis-diatoonilist ja uuemat diatoonilist helirida.

Kommentaarid

Viisitüüpi II.E.1.a₂ lauldakse mõistatuslaulu sõnadega (see on üks mõistatuslaulu viisidest), samuti leidub salvestis tekstiga „Kits lät´s orgo orasille“ ja üks improviseeritud laul. Vanemad, 1913. aasta salvestused on mõlemad tekstiga „Liisokõnõ, sa lillikõnõ“.

Helisalvestised ja noodistused

• ERA, Fon. 71 a < Meremäe v., Tupleva k. – Armas Otto Väisänen < Jako Olli ja koor (1913) [Liisokõnõ sa lillikõnõ]
• ERA, Fon. 99 a < Petseri v., Pulatnova k. – Armas Otto Väisänen < Vasila Ode, 28 a. ja koor (1913) [Liisakene, sa lillekene]
• RKM, Mgn. II 2320 h < Võru raj., Meremäe k., Meremäe v. – Eesti Raadio buss, Ingrid Rüütel < Alla Muiste, 58 a. (1972) [Kost no naase omma siia tulnu (improvis.)]
• RKM, Mgn. II 2351 h < Pihkva obl., Petseri raj., Põrste k., Järvesuu v. – Viktor Danilov, M. Sarv < Veera Pähnapuu, 56 a., Tato Vanamets, 63 a., Palaga Vanamets, 55 a. (1973) [Trii, trii trilla, trai, trai tralla (Mõistatuslaul + …)]
• RKM, Mgn. ER 43 (3) < Meremäe v., Obinitsa – Jaan Sarv < Emmi Kasak, 1915, Maria Lõhmus, 1912, Elena Sõrmus, 1927, Efimia Tammik, 1920, Siina Mägi, 1917, Olga Kuhi, 1926, Emmi Tamm, 1920, […] (1981) [Kits läts orgo]