II.E.3. Viielöögiline meetrum. OOOXX ‘ XXXOO. Silbirütm 88 88 88 44. Mõistatuslaul

Näide 1. Mõistatuslaul (mängulaul), Olga Ohtla kooriga, Mikitamäe k., 1986 (EKRK, Fon. 111 (a4)).

Näide 2. Mõistatuslaul (mängulaul), Veera Lunda leelokooriga „Helmine“, Mikitamäe k., 1998 (Helmine, CD 1999, nr 16).

Struktuursed tunnused*

Harmooniline rütm

||: Oo Oo Xo Xxxx ‘ Xx Xx Ox Oooo :|| 2 korda

Üldistatult (veerandnootides):

||: OOOXX ’ XXXOO :|| 2 korda

Silbirütm

||:       :|| 4 korda

Värsirea ehitus

Laiendamata regivärss

Refrään

Mõista’, mõista’, meelitarka, küll ma looda, loojatarka.

Viisi ja teksti vorm (melostroof)

Viis: AB || ABAB

Tekst: AB || RRAB

Heliread

Uuem diatooniline helirida (ka pooltoon-poolteisttoon-laadi tunnustega)

* Vaikimisi kooriosa piires

Viisitüübi kirjeldus

Viisitüüp II.E.3 kuulub rühma II.E. Viimane koondab regulaarse meetrumiga viise, mille vormi kujundavad ühepikkused kolme- kuni kuuelöögilised, sageli kordustel põhinevaid struktuure moodustavad vormiüksused. Kuna tegemist on II rütmisüsteemi viisitüübiga, iseloomustab seda veerandnootide pulsatsioon ning kaheksandik- ja veerandnootidest koosnevad silbirütmi mustrid.

Viisitüüp II.E.3 on ainus viis rühmas II.E, millel on viielöögiline meetrum ja mis põhineb viielöögilise rütmimudeli kordusel. Korduv silbirütmi mudel on       (see langeb kokku nn kalevalaviisi rütmiga). Korduv harmoonilise rütmi (HR) mudel on aga kaks korda pikem – Oo Oo Xo Xxxx ‘ Xx Xx Ox Oooo – ja koosneb kahest viielöögilisest fraasist. Kokku kõlab HR mudel viisi kooriosas kaks korda ja viielöögiline silbirütmi motiiv vastavalt neli korda.

HR mudeli puhul on huvitav selle sümmeetrilisus – mudeli pooled suhestuvad omavahel kui inversioonid. HR üldistatud mudel, veerandnootides OOOXX ’ XXXOO, seostub uuema diatoonilise laadi kontekstis dominandi ja toonika vaheldumisega. Selline järgnevus meenutab lääne (kunst)muusikas tuntud „küsimus-vastus-struktuuri“ (TD-DT). Samas on sümmeetriline küsimus-vastus-struktuur omane ka juba mainitud kalevalaviisile. Kirjeldatava viisitüübi esitustes esinev astme a kõrgendamine (vt noodinäiteid) vihjab aga võimalusele, et algselt võis olla tegemist pooltoon-poolteisttoon-laadis vanema viisiga (helirea lõik fis-g-ais-h moodustab struktuuri 1-3-1). Sarnase sümmeetrilise HR mudeli ja pooltoon-poolteisttoon-laadi leiame ka kolmelöögilises viisitüübis II.E.1.a₁.

Viisitüübi II.E.3 korduvas silbirütmi mudelis       on kaheksa silpnooti, mistõttu regivärsi laiendamine ei ole vajalik ja iga viielöögilise fraasiga saab laulda terve värsirea. Vastavalt sellele on melostroofi tekst neljarealine, sellest kuulub kaks rida kaherealisele refräänile „Mõista’, mõista’, meelitarka, küll ma looda, loojatarka“. Teksti vormiskeem on seejuures AB || RRAB. Mõnikord alustab eeslaulja laulu refrääniga.

Viisitüübi kõik leitud esitused on uuemas diatoonilises laadis.

Kommentaarid

Viisitüübiga II.E.3 lauldakse Mõistatuslaulu, mille tekst koosneb küsimustest ja vastustest. Huvitaval kombel sobib see hästi harmoonilise mudeli „küsimus-vastus-struktuuriga”. Mõistatuslaulu lauldakse ka teise viisiga – II.A.1.b. Viisitüüpi II.E.3 on salvestatud ainult Mikitamäe külas.

Helisalvestised ja noodistused

• RKM, Mgn. II 2240 f < Põlva raj., Mikitamäe kn., Mäe v., Mikitamäe k. – Herbert Tampere < Olga Ohtla, 68 a. ja koor (1972) [Kellel oli valgõ särgikõnõ (2 korda)]
• EKRK, Fon. 111 (a4) < Mäe v., Mikitamäe – Paul Hagu < Olga Ohtla, Anne Pall, Aleksandra Holmar, Paul Hagu (07.1986) [Kellel valgõ särgikanõ… (Mõistatuslaul)]
• ERA, DAT 44 (11) < Värska al. – Ingrid Rüütel, Jaan Tamm, Toomas Lunge < Leiko koor (1995-1996) [Mõista, mõista]
• ERA, FAM 569 (11) < Mikitamäe k. – Vaike Sarv, Žanna Pärtlas < Natalja (Nati) Tarkus kooriga (1995) [Mõistatused] [mitmemikrofoniline salvestus]
• „Helmine“, CD 1999, nr 16 < Mikitamäe k. – Vaike Sarv, Jaan Tamm, Žanna Pärtlas < Veera Lunda ja leelokoor “Helmine” (1998) [Mõistatuslaul]